Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Bologna protsess on olnud Eesti kõrghariduspoliitika telg

23.10.2009 | Tõnis Lukas | Teadus, Haridus

Ühtset Euroopa kõrgharidusruumi kujundava arengu taga on soov hoida ja tõsta Euroopa rahvus­vahelist konkurentsivõimet. Selleks on oluline suurendada inimeste ja teadmiste liikumis­võimalusi, mis omakorda tähendab, et on vaja ühtlustada kõrg­hariduse korraldust ja kvaliteeti.

Eestis on oldud kriitilised nn 3+2-süs­teemile ülemineku suhtes, sest majandusbuumi aegadel jätkas kohe õpinguid ainult ca 50% bakalaureuseõppe lõpetajatest. Inimesed astusid ellu väiksema teadmiste ja oskuste pagasiga ning akadeemiliste töötajate jaoks tähendas see tihti kõrghariduse devalveerumist. Praeguseks on ajad muutunud, paljud õpingud pooleli jätnud leiavad tee tagasi kõrgkooli. Tööandjatel on tekkinud võimalus valida ning inimesed on eluliselt huvitatud oma kvalifikatsiooni uuendamisest. Spetsialisti ettevalmistamiseks kulub 4-5 aastat ning vahepeal töötanud inimesed naasevad kõrgkooli selgema ettekujutuse ja ootusega oma edasise haridustee osas.
Uue õppemudeli „paikaloksumine" on võtnud aega, kuid omaaegne otsus on olnud õige. Seda tõendab kas või muusika- ja teatriakadeemia hiljutine otsus loobuda 4+1-õppemudelist. Ei saa „astuda erineva sammupikkusega", kui seda teevad kõrgkoolide välispartnerid. Ühitamisprobleemid takistavad eelkõige üliõpilasvahetust. Tuleb küsida, kas oleksime rahul, kui üliõpilasvahetus sihtriikidega, nagu Soome, Taani, Prantsusmaa, oleks väike, sest need riigid on läinud üle 3+2-süsteemile? Või kuivõrd oleks tulnud muuta nelja-aastaseid õppekavu, et tulla toime õppijate arvu languse, täiskasvanud õppija ootuste ning aina suureneva siseriikliku ja rahvusvahelise konkurentsiga?

Otsused on olnud õiged

Praegu ei ole võimalik anda lõplikke ja ammendavaid hinnanguid kolmeaastasele bakalaureuseõppele ülemineku kohta, aga senised uuringud ja kogemused viitavad, et need otsused on olnud õiged.
Euroopa kõrgharidusruumi esimene kümnend on olnud sihitud suurtele muudatustele seadustes. Üld­joontes on sobiv seadusandlik raamistik loodud. Edasiste arengute jaoks muutuvad tähtsaks autonoomsete kõrgkoolide tasandil tehtavad otsused - kui palju suudetakse ära kasutada olemasolevaid seadusest tulenevaid ning tõukefondide raames pakutavaid võimalusi. Oma konkurentsieeliste väljaarendamine Läänemere regioonis, mõttetute kattuvuste vältimine, strateegilisem töö potentsiaalsete sihtrühmadega peaks olema iga kõrgkooli juhtkonna ülesanne.
Ajude äravool on seni Eestis olnud mõnevõrra väiksem kui teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Oleme ainus riik 2004. aastal või hiljem liitunud riikide hulgas, kus EL-i üliõpilaste vahe­tusprogrammi Erasmus sisse- ja väljaminevate tudengite numbrid on tasakaalus. Paljudes riikides on balanss selgelt negatiivne.

Eestis saab hea kõrghariduse

Briti kõrgkoolide vastuvõttu administ­reeriva asutuse UCAS andmetel on Ida-Euroopas paar riiki, kust pärit üliõpilaste arv on aastaga tõusnud pea 70%. Ka Läti ja Leedu noorte huvi Bri­ti ülikoolide vastu on hüppeliselt kasvanud. Eestis oleme Bologna protsessi käivitamise järel pidanud mobiilsuse toetamist oluliseks tegevuseks. Iseenesest ei ole halb, et noored ilma näevad, õpivad tundma teisi kultuure, keeli ning inimesi, kuid peaksime pin­gutama, et väliskõrgkooli tasemeõppesse ei mindaks kohe pärast keskhariduse omandamist, vaid pigem vahetusüliõpilasena või juba magistri- või doktorantuuri ajal. Uudis, et Tartu ülikool kuulub maailma 600 parima teadusülikooli hulka, on noortele kinnitus, et ka Eestis võib saada maailmas konkurentsivõimelise kõrghariduse.
Teine oluline teema seondub elukestva õppega - eesseisev gümnaasiumilõpetajate arvu langus peaks suunama kõrgkoole mõtlema uute sihtrühmade, õpingud poolelijätnute peale. Riiklikus koolitustellimuses tuleb kaaluda võimalust rahastada teise kõrghariduse omandamist ning täienduskoolitust. Neid soovitusi on andnud riigikogule ka arengufondi eksperdid.

Üliõpilaste toimetulek

Praeguses majandusolukorras lihtsaid ja kiireid lahendusi pole, kuid peame tegema jõupingutusi selleks, et olude paranedes oleks meil selge visioon, milliseks peab kujunema nüüdisaegne kõrghariduse rahastamise süsteem, mis arvestab kõigi osaliste vastutust. Selleks osaleb haridus- ja teadusministeerium rahvusvahelises Eurostudenti projektis - eesseisva kahe aasta jooksul analüüsime Eesti üliõpilaste kõrghariduseni jõudmise teid, sotsiaalmajanduslikku tausta ja muid näitajaid, mis mõjutavad õpinguid kõrgkoolis. Teine oluline teema sotsiaalsete garantiide vallas on doktorantidele töövõtja staatuse andmine, et tagada teadlaskarjääri suurem atraktiivsus.
Välja tuleb arendada iga kõrgkooli selgem profiil. Sel aastal oleme alustanud kõrgkoolide üleminekuhindamisega. Sõltumatu kvaliteediagentuuri hinnangutele põhinedes võtab vabariigi valitsus vastu kolm otsust, millega antakse kõrgkoolidele kas tähtajatu või tähtajaline riiklike diplomite väljastamise õigus. Otsus põhineb hinnangul õppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse kohta. Need sammud annavad tudengile suurema kindlustunde valitava kõrgkooli kvaliteedis ja püsimajäämises. Tartu ülikool on alustanud protsessi õppekavade kattuvuse vähendamiseks ülikooli sees. Ministeeriumi poolt luban, et 2010/2011. õppeaasta tellimust koostades vaatame tähelepanelikult üle need üksikud küsitavad praktikad, kus oleme väikesemahulist, sama eriala õpet tellinud mitmest kõrgkoolist.
Mitmes ülikoolis seisvad aasta jooksul ees rektori valimised. See ei pruugi soosida strateegilisi valikuid, kuid peaks andma konkursi tingimustes võimaluse julgeteks visioonideks ja ettepanekuteks teemal, milliseks kujuneb kõrgkoolide nägu. Tartu ülikool on võrrelnud end rahvusvaheliste teadusülikoolidega ning kuulumine maailma 5% paremiku hulka on väga hea tulemus. Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks oleks tervitatav, et ka Tallinna tehnikaülikool end rahvusvahelistes võrgustikes oluliselt tugevamalt kehtestaks. Bologna protsess on tugev taustsüsteem meie otsuste kvaliteedi hindamisel.

Teksti aluseks on haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase tervituskõne konverentsil „Eesti Euroopa kõrgharidusruumis - kuidas edasi?"

 

Allikas: Õpetajate Leht

Märksõnad

Tõnis Lukas, Bologna protsess, haridus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing