Keskendugem koostööle

07.02.2008 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu

Eestluse sisu - majanduslik ühistegevus

Maailma kõige konkurentsivõimelisemad majandused - USA, Austraalia, Uus-Meremaa ja ELi vanad liikmesriigid - investeerivad kümneid miljardeid dollareid ja eurosid majanduslikku ühistegevusse. Hollandi, Taani, Soome ja Rootsi toidutööstuspoliitika ongi üles ehitatud põllumajandusühistute turupositsioonide parandamisele.

Iiri valitsus otsustas 2006. aastal toetada ainuüksi oma ühistulist piimandussektorit 5,1 miljardi Eesti krooni suuruse riigiabiga tehnoloogiliste sisseseadete uuendamiseks.

USA valitsus on aastate jooksul andnud üle 300 miljardi dollari riigiabi majandusliku ühistegevuse toetamiseks - alates ühistute kapitalitoetustest kuni hoiu-laenuühistute ja elektri- ning kaabelsideühistute laenude tagamiseni. OECD tööstusriigid hoiavad üleval sadu teaduskeskusi, kes analüüsivad ja selgitavad ühistegevuse olemust.

Riiklik poliitika

See kõik on läbimõeldud riiklik poliitika, mille eesmärgid ulatuvad kaugemale kitsalt majanduslikest eesmärkidest. Taoline poliitika väärindab oma riigi kodanikkonda, säilitab ja kasvatab laia omanikeringi ning tagab neile majanduslikult mõtestatud eesmärgid, mille realiseerimiseks kodanikud üksikult pole suutelised. See on laialdane majandusliku mõttelaadi ja vastutusvõimelise omanikurahva kujundamine.

Rahandusministeeriumis on valmimas hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu. Sellega on võimalus anda Eesti hoiu-laenuühistute süsteemile uus hingamine. Näiteks Leedu ühistuline pangandus on pannud tänaseks teenima 160 miljonit USDd kohalike inimeste hoiuseid ja omakapitali.

Nende turuosa kasvab, hoiused on tagatud sarnaselt kommertspankadega, sarnane on ka maksupoliitika, keskpanga poolt on lahendatud likviidsuslaenud, välja on arendatud hlü-süsteemi iseseisev arveldussüsteem, Interneti-pangandus, deebet- ja krediitkaardid. Kas me ei ole selleks võimelised? Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) toetavad samalaadseid arenguid ka Eestis.

Ühistuliste eesmärkide seadmist on põhjust õppida ennekõike soomlastelt. Soome tarbijaühistu süsteem ei lase näiteks oma müügivõrku Eesti toiduaineid. Meenutagem siinkohal, kuidas peletati eemale odav Eesti piim. Kuidas osutub see aga võimalikuks vabaturu ja kaupade vaba liikumise tingimustes? Või miks ei suuda ETK-süsteem laieneda Soome, nagu Soome tarbijaühistu süsteem on Prisma kaudu laienenud Eestisse? Soomlaste näidete põhjal rajab just laiapõhjaline ühistegevus teed rahvusliku kapitali kasvule.

Kui nüüd Eesti kapital käituks nagu Soome kapital, tõrjuks see ETK-süsteemist välja ja boikoteeriks Soome ettevõtete - Valio Võru Juust, Valio Laeva Meierei, Rakvere Lihatööstus, Tallegg, Valga Lihatööstus, Wõro Kommerts, A. Le Coq Tartu Õlletehas, Altia Eesti, Paulic Baltic, Fazer Eesti jt - tooteid. Ja et mind valesti ei mõistetaks, pean kohe lisama, et see pole hetkel üleskutse, vaid tõdemus.

Poliitika muutub

Eesti väiksust arvestades on ühistegevus ja tarbijateadlikkuse kasvatamine ühed vähestest võimalustest seista vastu globaliseeruvale kaubandusele ning suurendada kohalike ettevõtete siseturgu ja avada neile uusi eksporditurge.

Kohalikud ärimehed on ostnud järjepanu välja Tallinna, Rakvere ja Põlva piimatööstused, Weroli õlitööstuse, Tallinna Külmhoone. Mis on takistanud neidsamu samme astumast ja riske võtmast Eesti edukaid põllumehi, kellega võrreldes Valio või Rakvere Lihatööstuse omanikud-talumehed on ju suisa popsid?!

Siin tuleb aga tõdeda, et popslus ei seisne mitte suuruses, vaid mõtteviisis ja koostöövõimes. Eesti põllumajandustootjatel on aeg teadvustada, et tootja jaoks toob turult raha ära töötleja ja kaubandus.

Aeg on uusi sihte seada. Omandisuhete muutmist ühistute turuosa suurendamiseks võimaldab Euroopa Liidu rahastamisel elluviidav maaelu arengukava 2007-2013. Põllumajandusministeerium on osa vastavaid algatusi juba ka jõustanud.

Koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega soovime arendada ühistulist oskusteavet Eestis, samuti vastavat ühistu-, maksu- ja konkurentsiõigust ning rahastada konsultatsioone, koolitusi, nõustamist ja teadusuuringuid.

Tahame juba lähemal ajal jõustada ka ühistute toetus-, laenu- ja garantiipoliitikad. Mida aga valitsus ja põllumajandusministeerium teha ei saa, on majanduslike riskide ja ettevõtlike initsiatiivide võtmine. Selleks on viimane aeg ettevõtjatel ühendada rahalised ja vaimsed ressursid ning keskenduda koostööle.

Allikas: Maaleht

Keskendugem koostööle

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing