Väitlejad osutusid ise demagoogideks

13.10.2009 | Mart Laar | Valimised, Tallinn

IRLi Tallinna linnapeakandidaat Mart Laar näitab tänase online-väitluse omapoolses kokkuvõttes, et hoopis vastaspool väitlusseltsist kippus tema vastu demagoogiat kasutama.

Tänan väitlejaid huvitava ja kasuliku väitluse eest.

Seda esiteks seetõttu, et avastasin Teie seisukohtades ja väidetes arvukalt õpetlikke võtteid, mis on kirja pandud Eesti Väitlusseltsi veebilehel Demakook. Näiteks selle asemel, et arutleda väitluse teemaks oleva Tallinna linnaeelarve üle, pöörasid väitlejad argumendi vastaspoole vastu (argumentum ad hominem), väites nagu poleks allkirjutanu ühe koalitsioonierakonna esimehena riigieelarvet kokku tõmmates suutnud valitsemiskulusid piisavalt kärpida.

Sama näite kohta käib ka teine klassikaline võte tu quoque (sa ju ise ka - ld), mille kohaselt argumendile vastuvaidlemise asemel osutatakse seostele, mis vastase juures on samuti halvasti. Samu argumente kasutab muuseas ka praegune linnapea, kes süüdistab kõigis oma möödalaskmistes ja probleemides Eesti valitsust.

Teiseks on mul hea meel, et kokkuvõttes tunnistasid ka väitlejad, et kui Tallinna laenukoormus ületab 60 protsenti, pole meil tegelikult millegi üle vaielda: Tallinn on end lõhki laenanud ja laenu enam ei saa. Seda kinnitasin ma ka oma väitluse algul esitatud seisukohtades.

Tegemist pole seejuures mingi praeguse koalitsiooni euro saamise lootuses peale pandud piiranguga, vaid ammu enne praegust valitsust ja majanduskriisi 2002. aastal kehtestatud reegliga, mis kehtestati muuseas ajal, mil valitsuskoalitsiooni kuulus ka Keskerakond.

Tallinna linna on viimastel aastatel lihtsalt väga halvasti juhitud, elatud vaid hetkekasule ning unustatud tulevikule mõtlemine. Tallinna eelarves tekkinud probleemid tulenevad põhimõttelistest vigadest ja möödalaskmistest, mis on viinud linna eelarve suurde miinusesse ning muutnud nulliks linna laenuvõime.

Väitlusest selgus ka, et headel aegadel võetud laenude arvelt on Tallinn kasvatanud peamiselt oma püsikulusid, investeeringute osakaal linnaeelarves on langenud. Seetõttu ongi lahenduseks tekkinud olukorrale viimastel aastatel ülemäära kõrgeks kasvanud püsikulude otsustav kärpimine, mis sai väitluse käigus ka välja pakutud.

Kokkuvõttes on mul rõõm veelkordselt kinnitada oma väitluse aluseks olnud seisukohti.

1) Tallinn peab oma eelarvet kärpima, mitte laenu võtma.
2) Eelarvet tuleb kärpida mitte investeeringute, vaid valitsemiskulude arvelt.
3) Kärpimist tuleb alustada linna propagandamasina kokkutõmbamisest.

Usun, et väitlus aitas kaasa Tallinna ees seisvate probleemide paremale mõistmisele, ning tänan kõiki selles osalejaid ning korraldajaid.

Ristküsitlus kärpimisest: Laar versus väitlejad

Eesti ajaloo neljandas online-väitluses üritab IRLi Tallinna linnapeakandidaat Mart Laar tõestada, et pealinn peaks eelarvet kärpima, ning Eesti Väitlusseltsi sõnavõlurid Margo Loor ja Kajar Kase kutsuvad üles laenamist jätkama.

Online-väitluse teine osa ehk interaktiivne ristküsitlus meenutab online-intervjuud, kuid selle vahega, et teineteiselt saavad küsida mõlemad osapooled. Ristküsitluse lõpus esitame linnapeakandidaadile ka paremad lugejate küsimused. Sellele järgnevas väitluse 3. etapis esitavad mõlemad osapooled kokkuvõtvad lõppsõnad.

VÄITLEJAD: Ütlete oma Postimehe arvamusloos, et IRLil on plaan, kuidas Tallinna eelarveaugud järgmiseks aastaks vaid kärbetega lappida. Püüdsime seda plaani leida ja paraku midagi peale lubaduse kärpida Tallinna meediakulusid ei leidnud, sellest aga 16 protsenti langevate eelarvetulude puhul selgelt ei piisa. Milliseid kulusid (kui võimalik, esitage ka arvutused) Tallinna eelarvest planeerite siis linnapeana kärpida?

MART LAAR: Olen sellest korduvalt rääkinud, viimati Delfi debattides ning ka kohtumistel valijatega, mis mul oma kohvikus pidevalt toimuvad. Plaan on meil tõesti olemas ning esitan selle heameelega.

1. Tallinna propagandaeelarve kärpimine. Siin on ühte kohta võimatu näidata, kuna ta on hajutatud erinevate asutuste vahel - linnakantselei, linnaosade valitsused, ametid, lisaks veel programmid nagu munitsipaaltelevisioon jms. - kokku 120

2. Tallinna poliitprogrammid - mitte segamini ajada sotsiaalprogrammidega, mida ei saa kärpida, vähendada tuleb esinduskulusid, üritusi, visioonikonverentse jm. 70

3. Kaotada ära ametnike 13. puhkus 31,3

4. Vähendada ametnike palka, kaotada lisatasud ja poliitilised ametikohad 504

5. Kärpida läbivalt linna administratiivkulutusi 300 See kokku annab veidi üle miljardi krooni kokkuhoidu Lisaks tuleb loomulikult tähelepanu pöörata linna tulude kasvatamisele, milleta samuti läbi ei saa.

VÄITLEJAD: Nõustute ka ise sellega, et laenamine on üks viise, kuidas kriisist lihtsamalt pääseda, sama teed on läinud ka riik. Tallinna krediidireiting on jäänud praegu samale tasemele (A3), seega mõistlike tingimustega laenu saamisega ei tohiks raskusi olla. Kas sellises olukorras poleks targem otsida siiski võimalust laenamiseks, et kriis üle elada?

MART LAAR: Kahjuks pole küsimus siin kredidiidireitingus, mis peabki pealinnal olema korralik, vaid selles, et Tallinn ületab järgmisel aastal oma laenulimiidi, olles sellega ennast lõhki laenanud.

Väitlejad on kinnitanud, et põhjus, miks riik on piiranud KOVide laenuvõtmist, on koalitsiooni soov mahtuda euro saamiseks vajalike kriteeriumite sisse. Antud väitluse kontekstis on see väide eksitav, kuna jutuks olev 60-protsendine piirang on vastu võetud juba mõni aeg tagasi valla- ja linnaeelarve seaduses ega puuduta seetõttu kuidagi eurokriteeriume.

Riik võib rahulikult laenu võtta, sest keskvalitsuse laenukoormus ulatub tuleval aastal vaid 15 protsendi kanti eelarvest, Tallinnal aga vähemalt 70 protsendi ligi.

Eksitav on ka väitlejate viide rahanduskomisjoni kirjale, kus puudutatakse mitte Tallinna laenuvõtmist, vaid ähvardavat eelarve puudujääki käesoleval aastal. Seetõttu pole midagi parata - Tallinn on teinud põhimõttelisi vigu ning end lõhki laenanud, seetõttu pole tal laenude saamine kahjuks võimalik.

MART LAAR: Tänan väitlejaid nende seisukohtade eest. Samas on mul nende kohta mitmeid küsimusi, kuna väitlejad on mulle omistanud väiteid, mida pole öelnud, ning lükanud ümber seisukohti, mida pole esitanud. Nii kinnitavad väitlejad, et kärped tabaksid investeeringuid, mida tuleb hoopis kasvatada. Ka mina leidsin oma seisukohtades, et investeeringuid ei tohi mingil juhul kärpida, pidades aga vajalikuks kärpida Tallinna valitsemiskulusid. Siit ka küsimus: Miks leiavad väitlejad, et eelarvekärbet pole võimalik teostada valitsemiskulude arvelt?

VÄITLEJAD: Meie väide, et kärped tabaksid investeeringuid, põhines meie seisukohtade alguses viidatud Tallinna finantsdirektori ja abilinnapea hinnangutele. Teie argumentides sisaldus küll väiteline seisukoht, et Tallinn peaks valitsemiskulusid kärpima, samas ei toonud te välja ühtegi tõestust selle kohta, et Tallinna valitsemiskulud oleksid praegu ebaotstarbekalt kõrged, või hinnangulist plaani selle kohta, kuskohast ja millises mahus valitsemiskulusid kokku hoida saaks.

Meie hinnangul ei ole võimalik saavutada eelarve tasakaalu ja investeeringute mahu hoidmist või soovitavat kasvatamist ainult valitsemiskulude kokkuhoiu arvelt. Sama stsenaarium realiseerus ka teie erakonna osalusel välja töötatud riigieelarve puhul, kus kokkuhoid kärbete näol oli küll mõnevõrra võimalik, kuid mitte piisav, ning laenu võtmine meie argumentide viimases lõigus viidatud allikatest oli ikkagi vajalik.

MART LAAR: Väitlejad kinnitavad, et Tallinna laenukoormus ulatub hetkel 40-55 protsendini aastaeelarvest. Mul on teadmata, kust pärineb esimene ülioptimistlik hinnang, 55 protsenti on aga pea sama, mis minu väidetud. Arvestades eelarvemahu vähenemist 2010. aastal, tähendab see järgmisel aastal aga igal juhul 60 protsendi piiri ületamist ning suutmatust laenu võtta. Milliseks kujuneb väitlejate arvates Tallinna laenukoormus 2010. aastal ja kas see võimaldab linnal laenu võtta?

VÄITLEJAD: Tallinna võlakoormuse mahtu hindavad erinevalt rahandusministeerium ja Tallinna linnakantselei, meie vastuses oli nendele hinnangutele ka viidatud.

Juhul, kui olukord oleks tõesti nii nagu Mart Laar väidab, et linna võlakoormus läheb üle seadusega paika pandud 60% piiri ja Tallinn tänu sellele lihtsalt ei saa enam laenu võtta, siis polekski meil ju millegi üle väidelda. Meie väidame ikkagi, et esiteks pole kindel, kas võlakoormus ületab seda piiri ja teiseks, isegi kui see nii on, oleks kriisiolukorras otstarbekas seda piiri siis tõsta. 60% jooksva eelarve tuludest on siiski võrdlemisi konservatiivne piirang, näiteks USA-l ületab defitsiit peagi piiri 60% GDPst (mis on eelarvest kordi suurem). Ka Maastrichti kriteeriumid piiravad riigi mõistliku välisvõla suurust 60% gdpst.

VÄITLEJAD: Viitate nii oma argumentides kui vastustes korduvalt KOV-idele kehtestatud 60% laenukoormuse piirile. Viitega meie eelmisele vastusele leiame, et majanduskriisi tingimustes on see piir konservatiivne ja selle jõustamine ei ole otstarbekas. Näiteks Berliini eelarve 2007. aastal oli 20.5 mld eurot, laenukoormus samas 60 mld eurot, kusjuures 20% eelarve tuludest kulus laenude teenindamisele. Me ei sea seda eeskujuks, vaid ütleme lihtsalt, et Tallinn on kaugel "lõhki laenamisest". Ainus laenupiir, mida Tallinn on ületamas, on seatud koalitsioonivalitsuse poolt. Teiste hulgas on ka näiteks linnapeakandidaat Jüri Pihl toonud välja, et linna finantsprobleemide üheks põhjuseks on valitseva koalitsiooni kõrk suhtumine Tallinna muredesse (http://www.tallinnapostimees.ee/?id=161031). Kas te ei leia, et antud hetkel peaks riik linnale appi tulema selle asemel, et jäigalt jõustada majanduse kasvuperioodil vastuvõetud piiranguid?
MART LAAR: Kahjuks pean tõdema, et väitlejate kodutöö on antud hetkel teema tõsidusele alla jäänud. Väitlejad viitavad pidevalt, nagu oleks ainus laenupiir, mida Tallinn on ületamas, seatud praeguse koalitsioonivalitsuse poolt. See pole nii. 60%-line laenupiirang on kehtestatud valla- ja linnaeelarve seadusega, kus see on paika pandud ammu enne praegust koalitsiooni ja isegi majanduskriisi - nimetatud kujul võeti seadus vastu juba 20.juunil 2002. aastal. Käesoleval aastal nimetatud seadust täiendati küll täiendavate piirangutega, kuid meie väitlust need antud juhul ei puuduta, 60%line piirang seisab seaduses juba pikka aega. Tegemist pole mingi poliitilise kiusuga, vaid murega olukorra pärast, kuhu Tallinna juhtide vastutustundetu poliitika on pealinna paisanud.

VÄITLEJAD: Teie kärbete plaanis on praegu miljardi krooni jagu lõikeid, millest 800 miljonit tuleb üldiselt ametnike palkade ning linna administratiivkulude kärpelt. Isegi kui me nõustume, et se eoleks võimalik (võrdluseks, näiteks Reformierakonna kärpeplaan piirdub 440 miljoniga), jääb teil eelarve langemisel 7,3 miljardilt kuuele minu arvutust mööda 300 miljonit puudu. Linnaeelarve tulusid püüab suurendada ka praegune linnavalitsus ning need sammud pole olnud kas eriti edukad (kinnisvara müük tänasel turul) või popuölaarsed (maamaksu tõus). Seega me väidame endiselt, et peate linnapeana valima laenu võtmise või sotsiaalkulude kärpimise vahel. Kumba eelistate?
MART LAAR: Küsimus on demagoogiline, meenutas Katuse Karlssoni küsimust Majasokule, kas ta on oma hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud. Seda enam, et konjakit, ehk laenu pole Tallinnal järgmisel aastal võimalik saada. Teie poolt mainitud aladelt pole täiendavaid tulusid tõepoolest võimalik saada, küll peab Tallinna linnavalitsus seisma selle eest, et linna tuleks uusi investeeringuid ning siin loodaks töökohti. Neid ei loo sedavõrd palju aga mitte riik, vaid erainvestorid, kes Tallinnast eemale hoiavad siin valitseva korruptsiooni tõttu. Ettevõtluskliima parandamiseks tuleb Tallinnast korruptsioon välja juurida, siis on võimalik tuua linna rohkem investeeringuid ja seega kasvatada eelarvetulusid. Oluline on ka koostöö valitsusega, seni on linna näiteks täielikult ignoreerinud võimalust kasutada pakutavaid võimalusi kortermajade soojustamise programmis kaasa lüüa. Kavatsen need puudujäägid likvideerida, sellega õnnestub leida linnakassasse raha rohkem kui 300 miljonit. Nii et sotsiaalkulusid - need on Tallinnas niigi väiksed - kärpima ei pea. Minu suutlikkuses eelarvet vajalikul määral austatud väitlejad kahtlema ei peaks, olen seda peaministrina kõigi pessimistlike arvamuste kiuste kaks korda teinud. Saan ka Tallinnas sellega hakkama.

VÄITLEJAD: Kas te olete nõus valijatele lubama, et teie linnavalitsus mingil tingimusel laenu ei võta?
MART LAAR: See oleks üsna rumal lubadus, sest loodan nelja aasta jooksul linnaeelarve korda saada, mis taastab ka Tallinna laenuvõtmisvõime. Seda tuleks sellisel juhul kasutada aga üksnes investeeringute tegemiseks, mitte linna püsikulude kasvatamiseks, nagu seda seni tehtud on. Üldiselt olen laenude võtmise alal konservatiiv, sest laenuraha on teatavasti nagu laastutuli.

MART LAAR: Millisele Katrin Kendra avaldusele väitlejad konkreetselt tuginevad, omistades talle väite «et kui linnal tuleb kulusid kärpida, väheneks oluliselt just eelarve investeeringute osa». Mina loen Postimehe 7. septembri artiklist näiteks hoopis seda, et «investeeringuteks mõeldud vaba raha kadumine on seotud sellega, et vahepealsetel aastatel on järsult suurenenud linna püsikulud», millist seisukohta olen ka ise väljendanud.
VÄITLEJAD: Samas artiklis Kendra nendibki, et «uuteks investeeringuteks mõeldud linnaeelarve raha jääb tuleval aastal vähemaks». Sama on Kendra kinnitanud ka siin. Püsikulude tõus on linnas kahtlemata toimunud, kuid ka riigi kogemus näitab, et neid ei õnnestu lihtsalt sõrmeviibutusega 2006. aasta tasemele tagasi viia. Seega me usume, et Kendral on erapooletu ametnikuna õigus ning hoolimata kulude kärpimise edukusest kannataksid eelarvetulude languse all ka investeeringud. Selle stsenaariumi vältimiseks soovitamegi Tallinnal uks võimalikuks laenuvõtmiseks lahti hoida.

MART LAAR: Väitlejad viitavad korduvalt vajadusele võtta laenu arendusprojektide omaosaluse katteks. See on linnal ka võimalik olnud. Kas väitlejad oskavad aga selgitada, miks on Tallinna linn olnud sedavõrd hooletu europrojektide ettevalmistamisel, mis on näiteks edasi lükanud Põhjaväila projekti teostamise?
VÄITLEJAD: Käesoleva väitluse eesmärk ei ole otsida põhjuseid ja süüdlasi senistele linnavalitsuse otsustele. Eesmärk on arutleda, kas järgmise aasta eelarves on linnal mõistlik keskenduda kulude kärpimisele või laenu võtmisele. Me ei ole kuulnud sisulisi vastuargumente, miks Tallinn ei võiks arendusprojektide omaosaluse katteks eelarvesse lisaraha laenata. Iga kaasfinantseeritud projekti paigutatud linna kroon toob eelarvesse juurde välisraha linnamajanduse elavdamiseks sarnaselt Ülemiste liiklussõlme näitele. Teie pakutud kulukärbete plaan ei võimalda kuidagi investeeringuid suurendada ega ilmselt isegi samale tasemele jätta. Jääme oma seisukoha juurde, et kriisiajal on investeeringute suurendamine mõistlik ja vajalik ning kuna mujalt omaosaluse katteks lisaraha võtta ei ole, on laenamine põhjendatud.

LUGEJA LAARILE: Kuidas saab härra Laar aru käibekulude vähendamisest, kui tema erakond andis rohelise tule linnavolikogu suurendamisele?
MART LAAR: Demokraatia alal ma kokku hoida ma ei kavatse. Need kulutused on võrreldes linnaeelarves haigutava miljardilise auguga tõesti tühised. Olen üldse veendumusel, et katse mitte lahendada tegelikke probleeme, vaid võtta raha kohtadelt, kus seda niikuinii piisavalt pole - nagu lasteaiad või laste huvi- ja spordiringid - on lihtsalt rumal.

LUGEJA LAARILE: Kas teie linnapeaks saades säilitab finantsdirektor Katrin Kendra oma töökoha?
MART LAAR: Ei tunne isiklikult kahjuks Katrin Kendrat, avalikkuses ilmunud materjalide kohaselt on tegemist hea spetsialistiga, kel on iseseisev arvamus olemas ja kes julgeb seda ka avaldada. See, et Katrin Kendrat on üritatud erinevate poliitvankrite ette rakendada, pole Kendra süü. Minule iseseisvad inimesed meeldivad. See, et linn on nii rumalalt käitunud, on linnapea poliitiliste otsuste tulemus. Tema tuleb tõesti lahti lasta.

Väitlejad osutusid ise demagoogideks

Ristküsitlus kärpimisest: Laar versus väitlejad

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing