Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Valgevene põllumajandus on heale järjele tõusmas

Eelmise nädala kolma­päeval ametlikult Valge­vene visiidilt naasnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et kui Eesti ja Val­gevene suhted tiheda­maks muutuvad, on meil põllumajanduse vallas päris palju koostöövõi­malusi.

Helir-Valdor Seeder, missugu­ses olukorras on praegu Val­gevene põllumajandus? Kas see toimib suurte majandite alusel või on seal ka talusid?

Pealiskaudsel vaatlusel tundub, et Valgevene põlluma­janduses tehakse rohkesti tööd ja see annab ka väärilisi tule­musi. Piimatoodang on minis­teeriumi väitel kasvanud 2000 kilogrammilt 5000 kilogrammi­le lehma kohta aastas ja teravil­ja toodetakse umbes tonn ela­niku kohta. Nii et riik toidab ennast suures osas ise ära.

Praegu on seal valdavalt te­gu suurte põllumajandusüksustega. Enamik majandeid on sellise mastaabiga, et nad suu­davad end ise toorainega va­rustada - lihatootmiseks vaja­lik teravili kasvatatakse ise - ja enamasti ka toodangu töö­delda.

Põllumajandussektor on Valgevenes praegu riigi inves­teerimispoliitika sihtgrupp: igasse maakonda on plaanis ra­jada kõrgtehnoloogiline piima­tootmise suurfarm.

Kõike seda arvesse võttes võib ütelda, et Valgevene põllumajandussektori tootmispotentsiaal on suhteliselt suur, kui seda administratiivselt ei piirata. Kogu tootmine on siis­ki range riikliku kontrolli all: eristatakse küll kahte ettevõt­lusvormi, kuid juhitakse neid ühest kohast. Enamikul kaupa­del on fikseeritud hinnad, mil­les sisalduvad tootmise, töötle­mise ja müügi kulud ning ka­sum.

Meile on seni pakku­nud impordihuvi mit­mesugused toiduõlid, joogid, külmutatud marjad ja metsasaa­dused ning loomuli­kult ka põllumajan­dustehnika, mida meil endiselt üsna laialt kasutatakse.

Põllumajanduses hõivatute osa on Eesti mõistes väga suur, samas on tootmisefektiivsus mi­tu korda väiksem kui Eestis. Ko­halike toodete kvaliteedi üle ei saa aga küll nuriseda.

Milline võiks olla Eesti ja Valgevene koostöö põlluma­janduse vallas?

Eestil on väärtuslikke koge­musi, mille nii riik kui ettevõt­jad on taasiseseisvumise järg­sel ajal saanud,.ning meie pii­matootmine on teinud tänu tõuaretusele ja tehnoloogilise­le arengule suure hüppe edasi. Kogemuste vahetamine ja tõu­materjali müük võiksidki olla koostöö teemad.

Samuti ei tasu alahinnata Valgevene kõrgkoole. Ka nen­dega oleks koostöö mõeldav.

Valgevene piimatoodangust läheb ligi 60 protsenti ekspor­diks ning Euroopa Liit ja Eesti teadmised selle ühenduse nõue­te kohta huvitavad teda väga. Ja miks ei võiks Eesti ettevõtjad koostöö korras Valgevenes mõnd põllumajandusüksust ma­jandada, mille jaoks meile lah­kelt 99 aastaks ligikaudu 15 000 hektarit kasutada pakuti?

Võimalusi on kindlasti pal­ju, kui meie riikide suhted ti­hedamaks muutuvad ja koos­töö kuskilt servast arenema hakkab.

Mis tooteid saaks Eesti pak­kuda Valgevenele ja Valgeve­ne Eestile?

Meie konkreetne pakkumi­ne on kindlasti äritegevuse valdkond. Senine praktika näi­tab, et meilt saab Valgevenes­se viia ka kalatooteid ja miks mitte töödeldud tooteid. Samuti on konkurentsivõimelised meie söödad ja tõuloomad.

Siiski peab ütlema, et Val­gevenes on hea valik kohapeal valmistatavaid maitsvaid too­teid. Nii et sealsel turul ei ole sugugi lihtne konkureerida.

Meile on seni pakkunud im­pordihuvi mitmesugused toi­duõlid, joogid, külmutatud marjad ja metsasaadused ning loomulikult ka põllumajandus­tehnika, mida meil endiselt üs­na laialt kasutatakse.

Toiduainete ja põllumajanussaaduste liikumine kahe riigi vahel on viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud.

Tänavu esimesel pool­aastal viidi Eesti kaupu Valgevenesse 57,7 mil­joni krooni eest, mullu samal ajal oli ekspordi maht 35,4 miljonit krooni.

Veelgi suurema kasvu on läbi teinud Valgeve­nest kaupade importi­mine. See on kasvanud 6 miljonilt kroonilt eel­misel aastal 65,1 mil­jonile kroonile tänavu esimesel poolaastal.

 

Allikas: Sakala

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, põllumajandus, Valgevene