13.10.2009 | Jüri E Kukk | Välis, Maaelu
Eelmise nädala kolmapäeval ametlikult Valgevene visiidilt naasnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et kui Eesti ja Valgevene suhted tihedamaks muutuvad, on meil põllumajanduse vallas päris palju koostöövõimalusi.
Helir-Valdor Seeder, missuguses olukorras on praegu Valgevene põllumajandus? Kas see toimib suurte majandite alusel või on seal ka talusid?
Pealiskaudsel vaatlusel tundub, et Valgevene põllumajanduses tehakse rohkesti tööd ja see annab ka väärilisi tulemusi. Piimatoodang on ministeeriumi väitel kasvanud 2000 kilogrammilt 5000 kilogrammile lehma kohta aastas ja teravilja toodetakse umbes tonn elaniku kohta. Nii et riik toidab ennast suures osas ise ära.
Praegu on seal valdavalt tegu suurte põllumajandusüksustega. Enamik majandeid on sellise mastaabiga, et nad suudavad end ise toorainega varustada - lihatootmiseks vajalik teravili kasvatatakse ise - ja enamasti ka toodangu töödelda.
Põllumajandussektor on Valgevenes praegu riigi investeerimispoliitika sihtgrupp: igasse maakonda on plaanis rajada kõrgtehnoloogiline piimatootmise suurfarm.
Kõike seda arvesse võttes võib ütelda, et Valgevene põllumajandussektori tootmispotentsiaal on suhteliselt suur, kui seda administratiivselt ei piirata. Kogu tootmine on siiski range riikliku kontrolli all: eristatakse küll kahte ettevõtlusvormi, kuid juhitakse neid ühest kohast. Enamikul kaupadel on fikseeritud hinnad, milles sisalduvad tootmise, töötlemise ja müügi kulud ning kasum.
Meile on seni pakkunud impordihuvi mitmesugused toiduõlid, joogid, külmutatud marjad ja metsasaadused ning loomulikult ka põllumajandustehnika, mida meil endiselt üsna laialt kasutatakse.
Põllumajanduses hõivatute osa on Eesti mõistes väga suur, samas on tootmisefektiivsus mitu korda väiksem kui Eestis. Kohalike toodete kvaliteedi üle ei saa aga küll nuriseda.
Milline võiks olla Eesti ja Valgevene koostöö põllumajanduse vallas?
Eestil on väärtuslikke kogemusi, mille nii riik kui ettevõtjad on taasiseseisvumise järgsel ajal saanud,.ning meie piimatootmine on teinud tänu tõuaretusele ja tehnoloogilisele arengule suure hüppe edasi. Kogemuste vahetamine ja tõumaterjali müük võiksidki olla koostöö teemad.
Samuti ei tasu alahinnata Valgevene kõrgkoole. Ka nendega oleks koostöö mõeldav.
Valgevene piimatoodangust läheb ligi 60 protsenti ekspordiks ning Euroopa Liit ja Eesti teadmised selle ühenduse nõuete kohta huvitavad teda väga. Ja miks ei võiks Eesti ettevõtjad koostöö korras Valgevenes mõnd põllumajandusüksust majandada, mille jaoks meile lahkelt 99 aastaks ligikaudu 15 000 hektarit kasutada pakuti?
Võimalusi on kindlasti palju, kui meie riikide suhted tihedamaks muutuvad ja koostöö kuskilt servast arenema hakkab.
Mis tooteid saaks Eesti pakkuda Valgevenele ja Valgevene Eestile?
Meie konkreetne pakkumine on kindlasti äritegevuse valdkond. Senine praktika näitab, et meilt saab Valgevenesse viia ka kalatooteid ja miks mitte töödeldud tooteid. Samuti on konkurentsivõimelised meie söödad ja tõuloomad.
Siiski peab ütlema, et Valgevenes on hea valik kohapeal valmistatavaid maitsvaid tooteid. Nii et sealsel turul ei ole sugugi lihtne konkureerida.
Meile on seni pakkunud impordihuvi mitmesugused toiduõlid, joogid, külmutatud marjad ja metsasaadused ning loomulikult ka põllumajandustehnika, mida meil endiselt üsna laialt kasutatakse.
Toiduainete ja põllumajanussaaduste liikumine kahe riigi vahel on viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud.
Tänavu esimesel poolaastal viidi Eesti kaupu Valgevenesse 57,7 miljoni krooni eest, mullu samal ajal oli ekspordi maht 35,4 miljonit krooni.
Veelgi suurema kasvu on läbi teinud Valgevenest kaupade importimine. See on kasvanud 6 miljonilt kroonilt eelmisel aastal 65,1 miljonile kroonile tänavu esimesel poolaastal.
Allikas: Sakala
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6