10.10.2009 | Urmas Reinsalu | Valimised, Tallinn, Majandus
*kaasautor Ken-Marti Vaher
Tallinna Vee hinnatõusuks on aastail 2004-2010 planeeritud 52 protsenti. Tallinna Soojuse hind on kerkinud kolme aastaga ligi kaks korda (451 kroonilt 795 kroonini MWh ilma käibemaksuta).
Hinnatõus pole paratamatus
Kas pidevalt kasvavad kütte- ja veearved on paratamatus? Vastame, et ei ole! Praegused seadused ei taga piisavat kaitset tarbijatele monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse eest. Sama arvab ka eelmine õiguskantsler Allar Jõks, kes leidis oma ülevaates parlamendile, et ühisveevärgi seadusest ei piisa, et tagada tarbijate õiguste kaitset. Ka konkurentsiamet on tuvastanud sel aastal, et «kommunaalmonopolide hinnakontrolli reguleerivad seaduse mehhanismid on ebapiisavad».
Esitame parlamendiparteidele arutamiseks monopolide ohjamise seaduse eelnõu, mis meie hinnangul peaks kaasa tooma Tallinna Vee hinnalanguse kuni 30% ning soojusetootjate teenuste hinnalanguse.
Meie ettepaneku järgi tuleb seadusega suurendada nende monopoolsete ettevõtete ringi, kelle hinnad kooskõlastab konkurentsiamet. Praegu ei kooskõlasta konkurentsiamet vee-ettevõtjate hindu üldse. Paneme ette, et 52 Eesti suurema vee-ettevõtte hindu kooskõlastaks konkurentsiamet ning ülejäänute omi valla- ja linnavalitsused. Samuti paneme ette, et kõigi soojusetootjate hindu sõltumata nende tootmismahtudest hakkaks kooskõlastama konkurentsiamet.
Hindadele kuppel peale
Euroopa konkurentsiõiguses on selge mõiste: põhjendatud kasumi piirmäär. Näiteks vee-ettevõtetel on see hinnanguliselt 7-8% aastas. Kuid just suurte kasumite nimel tõstetakse meil igal aastal vee hinda. Pole kahtlust, et Tallinna Vee kasum ületab selle piirmäära mitu korda.
Paneme ette, et konkurentsiamet kehtestaks kõigile elektri-, gaasi-, vee- ja kaugkütteettevõtjatele igal aastal põhjendatud kasumi piirmäärad, millest suuremat kasumit ei tohi monopoolne ettevõtja saada.
Mis saab aga siis, kui tootmishinnad langevad? Meie ettepaneku järgi peab siis ettevõtja ise esitama taotluse konkurentsiametile hinna langetamiseks. Kui ettevõtja seda ei tee või keeldub konkurentsiameti kooskõlastust täitmast, näeme ette võimaluse, et konkurentsiamet ise kehtestab ettevõtjale ajutise teenuse hinna. See välistaks pentsiku olukorra sarnaselt eelmise talvega, kus samal ajal gaasi maailmaturu hinna langemisega esitas Eesti Gaas konkurentsiametile hoopis hinnatõusutaotluse. Lisaks soovitame kehtestada reeglid olulisi rikkumisi tegevate monopoolsete ettevõtjate trahvimiseks.
Jõustame seaduse venitamata
See eelnõu on kooskõlas Euroopa õigusega ning tagab riigi kui regulaatori rolli tarbija kui nõrgema poole huvide kaitsel. Eelnõul on laiem majanduslik tähendus.
Ühelt poolt põhjendamatult kõrged kommunaalteenuste hinnad pärsivad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning halvendavad perspektiivis makromajandusliku keskkonna taastumist. Teisalt omab universaalteenuste põhjendamatu hinnakujundus tugevat negatiivset mõju kodutarbijatele.
Statistika kohaselt on tunduvalt kasvanud kodutarbijatest kommunaalteenuste võlgnike arv ja seoses kütteperioodi alguse ning makromajandusliku situatsiooniga tõuseb see ka tuleval aastal. Iseäranis on riskigrupiks pensionärid, paljulapselised pered, eluasemelaenu tagasimaksetega hädas olevad koduomanikud ja teised vähekindlustatud elanikkonnagrupid.
Ainuüksi Tallinna Vee hinnalangus tarbijale meie poolt eeldatud mahus vähendaks tarbijahinnaindeksit 0,2%. Teeme ettepaneku see seadus jõustada ilma venitamata 1. jaanuaril 2010.
Allikas: Õhtuleht
Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher, Tallinna Vesi, monopol, hind, kontroll
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6