Intervjuu: Poolsalaja enam ehitada ei saa

24.09.2009 | Silja Lättemäe | Regionaal

Tänavu 1. juulist jõustunud planeerimisseaduse muudatuste järgi saavad naabrid nüüd jõulisemalt ehitiste planeerimisse sekkuda, vajalikku teavet jagatakse nii kirja teel kui ka suurtel infotahvlitel.

Kuidas seadusemuudatused lihtsustavad planeeringute tegemist, regionaalminister Siim Valmar Kiisler?

Muudatustega on selgemini esile toodud seaduse mõttest tulenev kohustus teavitada avalikkust ja kaasata huvitatud isikuid.

Samuti on täpsustatud varemgi kehtinud nõuet korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek nii, et huvitatud isikud tõepoolest saaksid menetluses osaleda.

Planeeringu algatamisest tuleb nüüd kuu aja jooksul teavitada kohalikke elanikke ka hästi märgatava infotahvli või teatisega ning kirjaga.

Kas vastab tõele, et enam pole naabrite kirjalik nõusolek detailplaneeringu kinnitamisel kohustuslik?

Kui pidada silmas lihtsustatud korras detailplaneeringut, kus küsitakse naabrite kirjalikku nõusolekut, siis seal nõusoleku küsimise kohustus säilib.

Tavaliselt on osa inimesi alati millegi uue ja tundmatu vastu. Kuidas ennetada vastasseisu planeeringute tegemisel?

Tihti selguvad vastandlikud huvid planeerimisprotsessi käigus liiga hilja, kuna üks osapool polnud toimuvast varem teadlik. Tõepoolest, kui detailplaneering kinnitatakse, on juba hilja arvamust avaldada.

Seepärast on väga tähtis, et asjasse puutuvad pooled oleksid teadlikud juba planeeringu algatamisest.

Seadusemuudatuste eesmärk on huvilisi planeeringutest aegsasti informeerida, et võtta arvamused õigeaegselt arvesse ja vältida hilinenud üllatusi ning sellest tingitud vastasseisu.

Kas detailplaneeringute tegemine on läinud nüüd lihtsamaks? Ning kui jah, siis mille poolest?

Seaduses on täpsustatud planeeringute menetlemise nõudeid. Kaasamise ja koostööga seonduvalt on muudetud planeerimisseaduse paragrahve 11, 12, 16, 18, 19, 20, 25 ja 44.

Suuremad muudatused on rangemate menetlusreeglite kehtestamine juhuks, kui planeeritaval alal on tegu avalike huvide ja väärtustega. Samuti siis, kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole kindlaks määratud üldplaneeringuga.

Sätestatud on puudutatud isiku definitsioon. Naaberkinnisasjade omanikke ja teisi puudutatud isikuid tuleb planeeringust teavitada nüüdsest kirja teel.

Üks tähtsamaid uuendusi on see, et omavalitsused on kohustatud nii üldplaneeringu kui ka detailplaneeringu koostamisel tegema koostööd planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega. Sellistel organisatsioonidel on nüüdsest õigus saada kirjalik teade avalike väljapanekute kohta nendel aladel, mille suhtes nad on oma huvist omavalitsusele teada andnud.

Tuleb ka märkida, et nüüd on võimalik ettepanekuid teha kogu planeerimisprotsessi
ajal.

Planeeringute materjalid peavad olema kättesaadavad Internetis omavalitsuse või maavalitsuse koduleheküljel, vastavalt planeeringu liigile.

Kui suured on karistused rikkumiste eest?

Planeeringu puhul on tegemist tavapärase haldusmenetlusega ja kui mingeid nõudeid on rikutud, saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse.

Intervjuu: Poolsalaja enam ehitada ei saa

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing