Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tallinn võiks maksta pearaha ka treeneritele

16.04.2007 | Peeter Tišler | Tallinn, Kodumaine Uudised, Haridus

Tallinna linnavalitsus maksab 4-19-aastaste laste ja noorte sportimise toetuseks pearaha kokku 82,2 miljonit krooni. See on suur summa.

 

Selle raha eest ootab linn, et klubid ja eraõiguslikud spordikoolid korraldaksid Tallinna elanike registris olevate perede lastele heatasemelisi treeninguid. Hoolsa kontrollimise tulemusel jagunes nime- tatud summa sel aastal 211 klubis harjutavale 19 482 lapsele.

Tegelikkuses on pealinna klubides sportivaid lapsi oluliselt rohkem, sest linnarühmades treenivad ka tuhanded ümberkaudsete valdade lapsed. Neid ei ole Tallinna elanikuks registreeritud või pole nende isiklikke andmeid avaldatud. On tore, et mõned vallad on otsustanud "oma" laste spordiharrastust toetada, kuid suuresti kanna- vad nende laste treeningute korraldamise kulu siiski Tallinna spordiühendused ja maksumaksja.

Riik toetab vähe

Osutatakse, et pearahasüsteem ei taga võistlustel osalemist ja kõrgete sportlike eesmärkide seadmist. See ei väärtusta klubides tehtava töö taset ja kõrgemalt kvalifitseeritud treenerite tööd. Õige! Aga kas kohalik omavalitsus peab edendama võistlus- ja tippsporti? Võib ju minna volikokku jutuga, et Tallinn peaks hakkama toetama tippsporti ja arvestama pearaha maksmisel kriteeriume, mis arvestavad saavutusi eri spordialade võistlustel, eri vanuseklassides, olümpia- ja mitteolümpiaaladel jne. Kohe kerkib küsimus: "Millega tegeleb sel juhul alaliit, olümpiakomitee, riik?"

Kujutan ette, et niisugune bürokraatia käiks ka spordi- ja noorsooametil üle jõu. Kõik lapsed ei tahagi saada tippsportlasteks ja oleks ahistav neid sundida osalema võistlustel eesmärgiga saada suuremat pearaha. Sellega võetaks ära peamine, mida sport pakub - rõõm kehalisest pingutusest, mängulisus ja terve eluviis.

Saavutusspordi taset mõõdab ja väärtustab kultuuriministeeriumi kaudu alaliitudele makstav noortespordi meisterlikkuse raha. See on toimiv süsteem. Iga alaliit on kehtestanud oma ala eripära ja seisukohti arvestades korra, mille järgi klubidele arvestataksegi meisterlikkuse raha. Nimetatud summa on aastaid püsinud häbiväärselt väike, tänavu jagatakse 38 miljonit krooni. Just selles näen probleemi. Tallinnas jagatav pearaha ületab riigi makstava meisterlikkuse raha üle kahe korra!

Eelmine valitsusliit seadis koalitsioonilepingus eesmärgi suurendada meisterlikkust väärtustavat summat kaks korda. Praeguses majanduslikus olukorras peaks olema jõukohane ja normaalne suurendada seda summat 2008. aastast kolm korda. Siis saaks lahendatud ka probleem, mida pearaha kriitikud süsteemile peamiselt ette heidavad - võistlus- ja tippsordi mitteväärtustamist.

2001. aastal alustati Tallinnas pearaha jagamist peamise eesmärgiga - tuua lapsed tänavalt ära. See on hästi käima läinud: 2001. aastal osales spordiklubides 11 500 ja tänavu osaleb 19 500 last ja noort. Pearahasüsteem on nagu proportsionaalne tulumaks: lihtne, kergesti hallatav, üheselt arusaadav, mõjus.

Ainult pool Kalevipoega

Ka treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteem on edukalt käima läinud. Viiendat ehk kõige kõrgemat astet omistab vaid Eesti olümpiakomitee, seda saavad taotleda oma tööd põhjalikult tundvad kõrgtasemel treenerid. Tallinnas on vaid 31 noori ja lapsi juhendavat viienda kategooria treenerit. Teise astme treenereid on 336, kolmanda astme treenereid 161 ja neljanda astme treenereid 119.

Pearahakorra järgi pole vahet, kas treeneril on teine või viies kategooria - kõik õpilased saavad linnalt võrdset toetust. Ometi on viienda astme treenerid lõpetanud erialase kõrgkooli, neil on rohkesti teadmisi ja kogemusi ja nende hoolealused on saavutanud tipptulemusi.

Teen ettepaneku võtta eeskuju astmelisest tulumaksust, mis peaks Tallinnas olema populaarne idee - täiendada kehtivat pearahasüsteemi, lisades sinna treeneri pearaha vastavalt tema kutsekvalifikatsioonile. Alates treeneri kolmandast astmest tuleks hakata klubile maksma lisaraha. Neljanda ja viienda kategooria treeneri eest maksta täiendust.

Kuidas ideed rakendada, peaksid mõtlema spordi- ja noorsooameti tublid töötajad. Süsteem saab olema lihtne ja kergesti hallatav (treenerite kategooriad on EOK andmevaramus). Peamine: see väärtustaks treenereid, kes juhendavad kõrgeid eesmärke seadvaid noorsportlasi ja suudavad teha heatasemelist tööd. Samuti motiveerib selline süsteem treenereid oma pädevust suurendama ja klubisid end pidevalt arendama.

Hinnanguliselt läheks treeneri pearahasüsteem maksma 10-15 miljonit krooni (ehk umbes pool Kalevipoega!). Kui sellele lisan-dub riigilt tulev meisterlikkuse raha, mis peaks olema Tallinnas makstava pearahaga samas suurusjärgus, kujuneb süsteem, mis arvestab ja mõõdab kõiki olulisi tegureid noortespordi rahastamisel - harrastajate arvu, töö taset, treenerite kvalifikatsiooni ja võistlustulemusi. Lisaks on

selline süsteem arusaadav.

Uuenduse rakendumisel võidaksid lapsed ja noored, kellesse tasub alati panustada.

EPL-i Spordileht kirjutas samal teemal:

29. jaanuar. Erki Nool: "Pearaha suurus, mida klubidele maksta, võiks sõltuda tõigast, kas nende lapsed osalevad võistlustel või mitte. Kui treener tahab suuremat pearaha, peab ta end täiendama ja kokku võtma, et temagi õpilased oleksid valmis võistlema."

(Lk 11)

5. veebruar. Jaak Salumets: "Võistlustulemused peaksid olema edaspidi aluseks klubi töötaseme hindamisel. Usun, et hästitoimivasse klubisse tahavad tulla tunnustatud treenerid ja juhendaja." (Lk 11)

5. veebruar. Erika Salumäe: "Lapse spordiharrastus ei tohi sõltuda vanemate rahakoti paksusest. Näen pearaha süsteemi muutmise vajadust hoopis selles, et spordiga saaksid tegeleda kõik lapsed, kes seda soovivad." (Lk 11)

Eesti Päevaleht

 

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/382160

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing