24.08.2009 | Peeter Tišler | Valimised, Tallinn
Jättes kommenteerimata kultuuriasutuste rahastamise konkursi, huvikoolide rahastamise lõpetamise päevapealt ja lasteaedade kärped, pean ma siiski kirjutama Tallinna spordipoliitika kardinaalsetest muutustest.
Senimaani päris hästi toiminud Tallinna spordipoliitika koostöö Tallinna Spordiliiduga on praegu kahjuks ühepoolselt lõpetatud. Hea tava kohaselt oleme seni olulisemaid muudatusi kooskõlastanud.
Aastate jooksul oleme koostöös spordi- ja noorsooametiga täiendanud ja parandanud Tallinna sporditegevuse toetamist, mis viimaks muutus peamiseks sporti ja huvitegevust väärtustavaks, efektiivselt toimivaks süsteemiks. Olen sellist kohaliku omavalitsuse spordikorralduse süsteemi mitmel korral ka mujal maailmas seminaridel ja kohtumistel eeskujuks toonud.
Praegu enam varasemat optimismi paraku jagada ei saa. Mitmed minu poole pöördunud Tallinna spordiklubide juhid on segaduses, kuna seni spordirahvale kinnitatud info põhjal on niinimetatud pearaha vähendamine viimane võimalus kärbete reas.
Keset südasuve teatati spordiklubidele aga, et teie tegevuse rahastamist vähendatakse 50 protsenti! Ei, mitte kaheksa ega kümme, vaid kohe laksti - 50 protsenti. «Polee pahaa,» nagu ütleks üks poliitklassik.
Tagajärjeks on väljakujunenud spordisüsteemi oluline muutumine. Treeneri elukutse väärtustamine, «lapsed tänavalt ära» poliitika, spordiklubide arendamine ja muu selline - unustage ära! Klubid on sunnitud treeningutasude hindu tõstma ja treenerite palku alandama, mis viib alla treeningute kvaliteedi ning vähendab laste hõivatust spordiga.
Linn otsustas vähendada sporditegevuse toetust 22 miljoni võrra. Matemaatika ütleb, et klubid peavad sama summa ulatuses kokku hoidma või tõstma treeningutasusid. Ilmselt nii ka tehakse: vähendatakse treenerite palku, tõstetakse tasusid, lõpetatakse tegevus.
Küsimus on nüüd juba vaid selles, et valikute tegemisel on linn otsustanud lõigata just kõige nõrgematelt. Nagu Postimehe hiljutine karikatuur sama teemat hästi portreteeris: «Lapsed pole ju meie valijad.»
Seejuures pole kuulda ega näha, et Tallinnal oleks plaanis vähendada kulutusi propagandale või tööjõule.
Loodan, et need ligi 20 000 Tallinna lapse vanemad, keda selline suhtumine puudutab, tuletavad ennast meelde kohalike omavalitsuste valimistel. Sest muud ei oska ma soovitada ka arvukalt minu poole pöörduvatele spordiklubide juhtidele ja treeneritele.
Allikas: http://www.postimees.ee/?id=155330
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6