Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Viljandi rand vajab hoolivat suhtumist

18.09.2009 | Helir-Valdor Seeder | Regionaal, Keskkond

Kujundame Viljandi järve ümbruse atraktiivseks sportimis- ja vaba aja veetmise paigaks! Toome inimesed Viljandi randa!

Umbes säärases sõnastuses lu­badusi on andnud juba peaae­gu 15 aasta jooksul kõik vali­mistel kandideerijad. Järeldus on lihtne: laulusalmides kuul­saks saanud Viljandi järv on kõigile tähtis.

Ülevalt lossimägedest või Tartu mäelt vaadates tundub­ki, et kõik liigub õiges suunas: rajatud on uus sõudeelling, spordiväljakud rohetavad, Kos­ti silla juurest on võsa korista­tud. Kahjuks on positiivne mul­je petlik. Kohapeal selgub, et randa on viimase viie majan­duslikult rammusa aasta jook­sul kõigest mõni kiik ja pink juurde ilmunud ning vanad ka­russellid on liikuma saadud.

Käin suviti alatasa Viljandi järve ääres: kultuuri- ja spordi­üritustel, aga ka perega ujumas. Kui eelmisel aastal tundsin koos teiste vanamuusika festivali avamisele tulnutega häbi, et muusika- ja tulemängu pidi jäl­gima järvest välja tiritud veekasvuhunnikute vahel, siis täna­vu oli «tipphetk» suve kõige kuu­mematel päevadel perega lastebasseinis sulistamine - ujuda oli seal keeruline, sest kasvud põimusid ümber jalgade.

Septembri esimestel päe­vadel võtsin kaasa fotoaparaa­di ja jalutasin veel korra ran­nas ringi. Olukord oli õige pisut muutunud: kuivanud taimede hunnik, mis suvitushooaja kõi­ge kaunimatel päevadel lastebasseini (!) ees liival vedeles, oli ära koristatud (mujal ran­nas olid need ikka alles) ning lastebasseini paremast nurgast olid veekasvud niidetud ja tä­nu sellele ei olnud liival enam nii palju partide väljaheiteid.

Mida ma oma fotodega öel­da tahan?

Mudane ja kinni kasvama hakanud järv, lagunev endine Kalevi spordibaas, tühermaa kunagise Vikerkaare restorani asemel ja poolenisti remondi­tud staadion (puuduvad valgus­tus ja abiruumid ning katus varjab vihma eest vaid kahte viimast rida) vajavad tõepoo­lest miljonilisi investeeringuid. Selleks aga, et saaksime olemasolevatki nautida, on tarvis kõigest tähelepanelikku silma ja hoolivat suhtumist. Mõned lauad ja naelad, koorem mul­da ja liiva, värske värv ja natu­ke tööd ei tohiks linnale ületa­matu olla.

Piltidelt nähtav allakäik on olnud pikaajaline, seda peata­da saaks aga nädalaga.

 

Allikas: Sakala

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, Viljandi, järv, heakord

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing