Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Venemaast ja ajaloo ümberhindamisest

18.09.2009 | Mart Laar | Välis, Euroopa, Ajalugu

Kuigi ajalugu puudutab kaugemas või lähemas minevikus aset leidnud sündmusi ega peaks seetõttu poliitikas suuremat rolli etendama, siis pole see alati nii. Vähemalt tänase Venemaa jaoks näivad ajalooga seotud küsimused olevat ülimalt aktuaalsed.

Vene-Saksa sõprus

Mis Kremli siis sedavõrd marru on ajanud? Kuigi ametlikus kõnepruugis kritiseeritakse kõige sagedamini Balti riikides levivat revanšismi ja fašismi rehabiliteerimise katseid, siis tegelikult on asi hoopis viimastel aastatel Euroopas üksteise järel vastu võetud otsustes, kus nõutakse kommunistlike kuritegude hukkamõistmist samal kombel, nagu seda on tehtud natside kuritegudega ning pannakse kaasvastutus II maailmasõja vallapäästmise eest Hitleri kõrval ka Stalinile. Vastavad deklaratsioonid ja otsused on üksteise järel vastu võtnud Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja OSCE. Venemaa on kõigile neile reageerinud raevukate väljaastumistega. Kasu pole sellest olnud. Hiljutisel II maailmasõja alguse tähistamisel Gdanskis võeti Stalini kaasvastutus sõja puhkemise eest taas üles.

Ühelt poolt on Moskva sedavõrd valusat reageeringut raske mõista. Kommunismi kuritegude hukkamõistu vastu ei tohiks ju Kremlilgi midagi olla. Paraku pole see nii. Alates Putini tõusust võimule on Kreml Venemaa eneseteadvust ehitanud Nõukogude Liidu pärandile tuginedes. Tähtsaimaks sündmuseks on saanud võit Suures Isamaasõjas, millega õigustatakse Stalini repressioone ja demokraatia piiramist. Nõukogude Liidu lagunemine on kuulutatud eelmise sajandi suurimaks tragöödiaks. Selliste hoiakutega õigustatakse praegu ka demokraatia piiramist Venemaal ja autoritaarse valitsemissüsteemi kehtestamist.

Molotovi-Ribbentropi pakti meenutamine mõjub Venemaa võimude pingutustele seetõttu laastavalt. Moskval on raske rääkida Euroopa päästmisest natside ikkest, kui ta ise natside võidukäigule aktiivselt kaasa aitas. II maailmasõja kuuest aastast oli Nõukogude Liit kolmandiku ehk kahe aasta jooksul natsliku Saksamaa parim sõber ja abimees, etendades olulist osa Hitleri edus. Selleks, et see meelest läheks, taotaksegi Vene inimestele pähe, et II maailmasõda algas alles 1941. aastal, kui Saksamaa ja Venemaa omavahel karvupidi kokku läksid. See, mis toimus enne seda, tuleb mälust pühkida, nagu maailma jagamine koos Hitleriga 1939. aastal, kallaletung Poolale 17. septembril 1939, Katõni veretöö ja poolakate küüditamised, Baltimaade okupeerimine, kallaletung Soomele, abi Hitlerile Norra vallutamisel, tema sõjamasina varustamine kütuse ja viljaga, koostöö Gestapoga, Saksa kommunistide välja-andmine Hitlerile jne. Seda loet-elu koos toime pandud kuritegudest võib veel pikalt jätkata. Molotovi ütlust kasutades oli tõepoolest tegemist sõprusega, mis oli kinnitatud verega.

Savisaar Kremli tööriistaks

Edgar Savisaar ja teised tublid keskerakondlased on kuulutanud, et tegemist on mingi erilise Mart Laari ajalooga, mida

Savisaar ei jaga. Selline lähenemine teeb mulle loomulikult suurt au, paraku on minu osa Euroopas välja kujunenud arusaama tekkel tagasihoidlik - kuigi ei saa salata, et olen jõudumööda püüdnud sellele kaasa aidata. Üks uurija või maa ei suuda aga parima tahtmise korral kogu Euroopa hoiakuid kujundada - viimane on selleks liiga suur.

Euroopa Parlamendis ja teistes esindusorganites praeguseks valdavaks saanud arusaama kujundamist on eeskätt mõjutanud maailma mõjukaimad ajaloolased alates Robert Conquestist ja Richard Pipesist ning lõpetades Norman Davise, Orlando Figesi ja Ann Applebaumiga.

Nemadki nõuavad kommunismi kuritegude hukkamõistmist ja rõhutavad, et seda tegemata on raske, kui mitte lootusetu Venemaal demokraatiani jõuda.

Kreml on seega oma arusaamaga ajaloost ja Stalini rehabiliteerimiskatsetega jäänud üksi. Seetõttu on tal ka hädasti vaja kedagi, kes tema seisukohti toetaks. Siit tuleneb ka huvi Savisaare ja Keskerakonna vastu, et neid Kremli propagandavankri ette rakendada. Kremli olukord on seda keerulisem, et kommunismi kuritegude hukkamõistmist nõutakse järjest häälekamalt ka Venemaal, korduvalt on sellel teemal sõna võtnud õigeusu kirik.

Vahetus on tulekul

Sellel taustal on täiesti absurdne siduda kommunismi kuritegude hukkamõistmist mingi Venemaa-vastase salaplaani või koguni russofoobiaga. Kommunismi hävitustöö Venemaal oli sedavõrd põhjalik ja õudne, et seda võib vabalt lugeda üheks kommunismi kuritegude all enam kannatanud maaks.

Pigem võib Vene-vastaseks lugeda katseid siduda kommunismi ja selle kuritegusid Venemaaga, tehes Vene rahvast neis otsekui süüdlaseks. Ajalugu ei saa aga kinni mätsida, üritagu Venemaa või Savisaar seda nii palju, kui tahavad. Asjatu on ka Keskerakonna lootus, et ajaloo üle vaidlemine võiks inimeste meelest pühkida möödalaskmised Tallinna linnas, põhja lastud linnaeelarve, lastelt ära võetud spordi- ja huviringide raha, lasteaedadele antava toetuse vähendamise.

Nii nagu kommunismi kuriteod puudutavad nii eestlasi kui ka mitte-eestlasi, mõjutavad neid mõlemaid ka Tallinna linnavõimude otsused võtta oma propaganda-aparaadi säilitamiseks raha laste ja nõrgemate käest. Tallinn vajab vahetust - ning sellest saavad järjest paremini aru nii eestlased kui ka mitte-eestlased.

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Mart Laar, Venemaa, Savisaar, Keskerakond, ajaloo ümberkirjutamine

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing