Moskva pisaraid ei usu!

05.09.2009 | Marko Pomerants | Sisejulgeolek, Riik

Eestis on huvitav ja raske aeg. Huvitav ilmselt ühiskonna jälgijatele, aga ka nendele, kelle ülesanne on riik MASU-st läbi vedada. Pean siinkohal silmas ka ministreid.
Huvitavaks teeb asja see, et nii nagu kriisiõppusel, tuleb asjaolusid aina juurde. Kohalikud valimised lähenevad. Majandusprognoose on mitme erineva kangusega, vahel on otsuste tegemise aluseks lihtsalt usk. Mõeldakse oma isikliku ja erakonna poliitilise kapitali peale. Hirmutatakse Savisaare tulekuga. Püütakse erinevatele võimalikele sihtgruppidele meele järele olla.
Milline on olukord siseministeeriumi haldusalas?
Töötegijaid selles valdkonnas on suurusjärgus 10 000. Siin on inimesed, kes teenindavad Teid infoleti taga, võttes vastu näiteks Teie avalduse uue reisidokumendi saamiseks. 28. juunist võtavad nad selleks otstarbeks ka Teie sõrmejälje, mis leiab asukoha reisidokumendi kiibis.
KMA ametnikud viivad ellu ka visiooni maksuvabast reedest: rahaliste vahendite piiratus on tinginud koormuse vähendamise.
Päästeametis on meil tänuväärseid töötegijaid ligi 2600. Nemad on need, kellele teeb rõõmu, kui ilmateade vihma lubab. Paraku ei saa neid inimesi rakendada vaid mõnel nädalapäeval, kuna tulekahju või liiklusavarii ei sõltu päevast.
Politseis on meil ligikaudu 4400 inimest, kellest on ekslikult jäänud karistaja mulje. Olgu riigi rahakott nii õhuke kui tahes, ei pea ma ministrina õigeks, et kodanike trahvimine iga hinnaga on õige. Nii on lihtne politseinike usaldusväärsus peenrahaks vahetada. Seaduserikkuja peab rahakoti kergendades aru saama, et sai määratud trahvi asja eest.

1800 piirivalvuri töö on läbinud suured muudatused. Nende osaks on valvata Schengeni viisaruumi välispiiri. Ei saa öelda, et see piir piiririkkujatele huvi ei pakuks. Vene poolelt ennast Eestisse smuugeldatuna loodetakse siit lihtsat edasiliikumist meie paremal järjel olevate naabrite juurde. Aga võta näpust.

Uuest aastast hakkab meil tööle sisejulgeoleku ühendasutus, mille struktuuri hakkavad kuuluma Politsei- ja Piirivalveamet ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Selle ameti eesmärk on keskenduda põhifunktsioonidele ja kulutada tugiteenusteks nii efektiivselt kui võimalik, kasutades õõvastavalt kõlavat tsentraliseerimist.
Eesti riigis tuleb ka järelkasvuga tegeleda. Selleks on sisekaitseakadeemia. Paraku võib juhtuda, et akadeemia lõpetamise hetkel pole kõigil lõpetajatel tingimata kodukandis meelepärast töökohta. Samas ei tähenda MASU, et inimesed ei vananeks ja pensionile ei siirduks.
Muidugi on ka ministeerium oma ligikaudu kahesaja töö tegijaga, kellest osade ametinimetuseks on nõunik. See nimetus tuleneb konkurentsivõimelise palga maksmise vajadusest. Samuti on selles sõnas ka töö sisu - vajadus tunda mingit konkreetset valdkonda.
Meie valdkonnas on veel üheks määramatuse kategooriaks Riigiteenistujate ametiühinguga läbirääkimised. Tõsiasi on, et minu eelkäija Jüri Pihli sõlmitud kollektiivlepingu muutmiseks tuleb varsti ametiühingutega uus kompromiss leida. Kui kõrgem palk, siis vähem inimesi.
Päästeteenistujatega läbirääkimistel on ametiühingu usaldusisikud öelnud, et pole probleemi, hea mees leiab ikka koha. Võrus keskkomando pritsimeestega juttu ajades nad sellist optimismi ei jaganud. Ma arvan, et nii ongi. Ei ole Võrumaale parimaks lahenduseks ühegi riigi poolt makstava töökoha kaotamine. Seda aga ei saa välistada.
Selline on olukord.
Hetkel on käivitumas diskussioon järgmise aasta eelarve üle. Paberilgi on kärpimine keeruline tegevus, päriselus on sel ka teatavad mõjud. Sisejulgeoleku valdkonnas on vähemate vahendite panustamise tulemiks rohkem kaotatud inimelusid.
Alati võib öelda, et siseturvalisus on nii tähtis, et sellesse tuleb rohkem panustada ja seda teiste valdkondade arvel. Parafraseerides ühte tuntud Mosfilmi filmipealkirja - „Moskva pisaraid ei usu". Selles suhtes ma kolleegide ministrite osavõtlikkusele ei looda, ei eelda ka nemad vastupidist.
Selle asemel, et tegeleda ainult välistamisega, et siit ei saa ja sealt ei tohi, tuleb vaadata, mida me kõik saame teha rehkenduse alguses ja siis vaadata, millised on sellele kehvale ajale vastavad asjakohased prioriteedid. Sellist arutelu faasi pole aga veel saabunud.
Tööd tuleb teha, seda imiteerida ei tohi. Olemasolevate vahenditega tuleb teha parim võimalik.

Väike tagasiside ka möödunud laupäevase Võrumaa Teataja juhtkirjale. Ministril on oma valdkonna sees olijana lihtne asjadest ülevaadet omada ja neist aru saada. Samas kehtib siingi tarkusetera usalda, aga kontrolli. Seetõttu on hea, et ka ajakirjaniku kirjapandu saab ülevaadatud. Muidu juhtub nii nagu eelmisel nädalal ühe Ida-Virumaal ilmuva lehega, kus loo kirjutaja järeldas, et Narvas on plaanis koondada 100 politseinikku. Meil seal ongi neid parasjagu niipalju.
Palka aga on pidanud kõik ära andma ministrist koristajani, igasugused direktorid ja nõunikud sinna vahele.

Moskva pisaraid ei usu!

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing