Segadus või selgus

12.06.2008 | Peeter Olesk | Seadusloome, Regionaal

283. VÄRSS Vergiliuse eepose «Georgica» (37.-30. aasta enne Kristust) kolmandas laulus on sõnad «fugit irreparabile tempus». Neid saab tõlkida mitmeti, ent nii või naa jääb tõlgete ühisosaks, et kadunud aega enam tagasi ei saa. Kronos on halastamatu, nagu andis mõista Artur Alliksaar.

Kas keegi meie haldusreformijatest on Vergiliust korralikult lugenud? Ilmselt ei ole. Muidu nad ei ajaks asju nii, nagu jätkuks aega piiramatult.

Aastal 2008 tuleb riigieelarvet kärpida jooksva rahandusaasta keskel, sest tulud jäävad planeeritule kõvasti alla. Osa rahvuslikke kulutusi kärbiti juba varem, näiteks aktsiaseltsis Eesti Post.

Tõsiasju üle korrates: tänavu saavad kokku eri ajastusega kärped, mis käesoleva aastaga ei piirdu ning mõjutavad samas ka regionaalpoliitikat, kusjuures ilma igasuguse haldusreformita.

HALDUSREFORMIST rääkijad jätavad irvakile küsimuse, mis on selle objekt. Ükski pole öelnud, et likvideeritakse «ülearused» linnad. Muud «maaparandamise» võimalused on vallad, maakonnad, ametkonnad ning keskvõimu ja regioonide suhted.

Ühiskondliku arvamuse ses suhtes võib keskeltläbi sõnastada järgmiselt. Esiteks: valdu on liiga palju. Teiseks: maakonnad on ebamäärase võimuga. Kolmandaks: ametkonnad tsentraliseerivad end üle. Neljandaks: keskvõimu ning regiooni vahel pole selge, missugune on tasumise tunniks oma riigi ja muu Euroopa Liidu raha suhe.

Kui omavalitsusüksuste arv valdade mõttes peab olema senisest väiksem, tuleb haldusreformi ka sellele vastavalt nimetada ehk siis: tulemas on vallareform.

Kui maakonna võim ei tohi olla niigi suur, kui see praegu veel on, ootab reformi keskvõimu ja mis tahes pealinnavälise piirkonna suhe. Keskvõim on sel juhul ministeerium ja valitsus, piirkond kas maakond või regioon (näiteks Kagu-Eesti).

Regioonil on mingisugune piir võib-olla ainult meditsiinis. Tipptaseme arstiabi mõttes jaguneb Eesti Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla vahel: üks lõunas, teine põhjas. Ida ja lääs käivad emma-kumma alla.

PROBLEEMIKS ei ole tingimata ministeerium. Kriitiline koht on maakond, kuid ma pole sattunud lugema ainsatki põhjalikku käsitlust selle kohta, misssugune on meie maakondade tulevik lähema veerandsaja aasta kestel. Kui reformitakse valdu, ent ei reformita linnu, jäävad maakonnad lükata-tõugata.

Ma ei taha öelda, et ka linnu peab ilmtingimata reformima. Jutt käib sellest, et uue haldusreformi kavandamisel on maakondlik tase läbi töötatud kõige halvemini ja peamiselt üksnes maavalitsuse töötajate arvu ulatuses.

Euroopa Liidu praegustes piirides on neli meie maakonda teiste hulgas erilised. Need on Harjumaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Viimased kaks selle poolest, et nad jäävad vastu Venemaad, ning Ida-Virumaa selle tõttu, et seal on eestlasi alla viiendiku rahvastiku koguarvust.

Harjumaa on eriline ses mõttes, et tema piirid langevad enam-vähem kokku Suur-Tallinna omadega. See tähendab, et näiteks Viimsi vallas valitseb hoopis teine olukord kui Oraval või Vaivaras.

Kehtiv põhiseadus sätestab küll, et omavalitsuse üksused on vallad ja linnad, kuid ei ütle silpigi, mis on vald või linn, maakonnast rääkimata. Tõhus haldusreform tingib seega ka põhiseadusesse sekkumise.

KUI EI OLE tegemist pelgalt nimesiltide ülevõõpamisega, on haldusreform võrreldav rahareformiga. Rahareformi ei tehta kunagi alt üles, vaid ikka ülevalt alla. Ka üldine haldusreform käib samaviisi. Ent kas see muudab ainult alamkihtide elu või sunnib ka ülemaid uut moodi elama?

Reform, mille siht on üksnes omavalitsusüksuste hulga vähendamine, jääb poolikuks, kui jätab ülemised võimutasemed paika.

Kes julgeb neid ülemisi võimutasemeid piirata? Regionaalministri kilekotist selleks ei piisa. Ei piisa minu arvates ka koalitsioonist.

Üldise haldusreformi saab vähemalt kolme aastaga ellu viia erakondadeülene konsensus, mida praegu pole. Selle saavutamiseks ei tuleks külmutada mitte palku, vaid igasugune puhkus.

Kui kuskilt alustada, siis konsensuse taotlemisest teadmises, et haldusreform pole ühe erakonna ajalooline võit, vaid järkjärguline paratamatus. Aeg ei ole ses suhtes kunagi leebe.

Allikas: Sakala

Segadus või selgus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing