Intervjuu: Põllumehed võivad suu miljardist puhtaks pühkida

27.08.2009 | Silja Lättemäe | Rahandus, Maaelu

Minister Helir-Valdor Seeder tõrjub süüdistusi, et PRIA saamatuse tõttu jääb miljard krooni ELi toetusi põllumeestele maksmata. Küll aga võib juhtuda, et põllumehed ise ei suuda raskel ajal toetusi ära kasutada.

Kas tänavu jääb tõesti osa ELi toetusi põlduritele maksmata?

Me tegime tänavu ettepaneku maksta põllumeestele 3,3 miljardit krooni ELi toetusi. Poole aastaga on makstud miljard krooni, aasta lõpuks antakse veel umbes miljard otsetoetusi. Kära on tõusnud ülejäänu suhtes, mida tootjad ei pruugi täies mahus kohe tänavu ära kasutada.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas esines televisioonis eksliku sõnumiga, justkui ei suudaks PRIA toetusi välja maksta. Suudab küll, aga probleem on selles, et kui põllumehed ei tee tänavu investeeringuid ära, lükkub ka toetuste maksmine järgmisse aastasse.

Kehtib ju põhimõte, et esmalt tuleb investeering ära teha ning alles siis makstakse toetust. Kuni projekti valmimiseni on toetussumma tootjale broneeritud.

Kes siis süüdi on?

Põllumeestel pole raha investeeringute tegemiseks. Suur osa kasutamata jäävast eurorahast ongi mõeldud investeeringutoetusteks - loomakasvatushoonete ehitamiseks ja muuks. Praegu ei suuda paljud tootjad neid hooneid rajada.

Asi takerdub omafinantseerimise taha, mis üldjuhul on 50%. Projektid said tehtud siis, kui piimahind oli 5 krooni ja pangast oli kerge laenu saada. Või arvestavad toetuste taotlejad sellega, et neil on aega veel kaks aastat, ning teevad oma investeeringu alles 2010. aasta lõpuks.

Praeguseks on selle eelarveperioodi jooksul heaks kiidetud nii palju projekte, et toetuste kogusumma on 2,5 miljardit krooni, millele lisandub veel kalanduses pool miljardit krooni. Osa sellest rahast on juba välja makstud, osa ootab lähema kahe aasta jooksul elluviimist ja seejärel maksmist.

Paljud ettevõtjad on juba miinuses. Kas nad peavad lõpetama?

Kõik ettevõtjad miinuses ei ole. Kõige raskem seis on piimatootjatel. Piima kokkuostuhind on üldjuhul madalam kui tootmise omahind ning kõik piimatootjad saavad kahjumit.

Ühest soovitust anda ei saa - see on individuaalne, mida üks või teine tootja peaks ette võtma.

Selleks et piimatootmist Eestis säilitada, hakkame järgmisel aastal kuni 100 lehma omanikele maksma täiendavat toetust. Esialgsetel andmetel on esimese 50 lehma toetus 1000 krooni looma kohta, järgmise 50 lehma puhul 800 krooni.

Kas soovitate uue lauda ehituse lükata järgmisse aastasse?

Kui on selge äriplaan ega ole suuri laene, siis tasub praegu investeerida.

Kui palju võib põllumees loota riigipoolset otsemakset top-upi järgmisel aastal?

Sel aastal on top-up 445 miljonit krooni. ELiga kokkulepitud maksimumsumma järgmiseks aastaks on 780 miljonit ning sellest lähtume ka 2010. aasta eelarve läbirääkimistel.

Kui tänavu jääb 1 miljard eurotoetusi ripakile, kas siis Riigikogu rahanduskomisjon võib anda selle raha mujale?

See on ELi raha, mida ümber jaotada ei saa. Kui seda raha ei kasutata tänavu, siis tehakse seda tuleval või ületuleval aastal.

* Foto: Karin Kaljuläte, Maaleht

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Seeder, põllumees, tootja, euroraha, miljard

Intervjuu: Põllumehed võivad suu miljardist puhtaks pühkida

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing