Koolirahvas saab enam tuge

27.08.2009 | Tõnis Lukas | Haridus

Uue kooliaasta eel on mu süda rahulik, ehkki viimastel kuudel on suur osa ajast kulunud pidevale eelarvete tegemisele, nende ümbertegemisele ja juba ümbertehtud eelarvete ümbertegemisele.

Eesti haridussüsteem ja koolid on algavaks õppeaastaks päris hästi valmis. Mõnes mõttes isegi paremini kui varasematel aastatel - kui arvestada seda, et õpetajate leidmisega pole enam nii suuri probleeme ja mõnes kohas on vabale kohale isegi kümnete soovijatega konkurss.

Katkestajad tagasi kooli

Aga küllap häirib õpetajaid ikka tõsiasi, et nende palkade teema on jätkuvalt eelarvedebattide keskmes.

Tõsi on kahjuks see, et palga alammäära tõusu pole järgmisel aastal ette näha ning rahandusministeerium on uut eelarvet koostades arvestanud sinna sisse õpetajate palga languse.

Haridus- ja teadusministeerium taotleb õpetajatele erandit - et nende palgad jääksid käesoleva aasta tasemele.

Võiksime siinkohal eeskuju otsides pöörata pilgud Soome poole, kes suure majanduslanguse aegu 1990. aastate alguses panustas oluliselt just hariduse ja teaduse valdkonda, lisades sinna raha ning kärpides vähem kui teistest valdkondadest. See tegevus kandis vilja.

Tänu Euroopa tõukefondidele saame aga juba praegu haridusse lisaraha suunata. Ees seisvatest tegevustest üks mahukamaid on toetusmeede, mis annab viimase kuue aasta jooksul oma kõrg- ja kutsekooliõpingud pooleli jätnud inimestele võimaluse haridustee lõpuni käia.

Sellele programmile on eraldatud ligi 150 miljonit krooni, mis jaotatakse kõrg- ja kutsekoolide vahel.

Koolide huvi on toetusmeetme vastu elav, aga kui palju noori reaalselt õpinguid jätkata tahab, selgub peagi.

Paberitöö hulk kahaneb

Üks olulisi märksõnu on jätkuvalt turvalisus. Kohtusin hiljuti Politseiameti peadirektoriga ning olime ühel meelel selles, et koolidesse tuleb luua turvalisuse nõukojad.

Need nõukojad koosneksid erinevate valdkondade spetsialistidest, kes peavad aitama lahendada kooli turvalisusega seotud probleeme. Sügisel saadame koolidesse ka abimaterjalid, kuidas pedagoogid peaksid erinevates kriisiolukordades käituma.

Teine märksõna on bürokraatia, õigemini selle vähendamine. Õpetajad peavad täitma erinevaid aruandeid, dokumente ja muid pabereid, mida on ilmselgelt liiga palju.

Osalt nõuab sellist paberitööd riik erinevate ametkondade kaudu, aga ka koolid ise pingutavad vahel nõudmistega üle.

Olen kaugel sellest, et dokumentide vastu totaalne sõda välja kuulutada, sest aruandlus peab kahtlemata säilima.

Kuid selle mahtu tuleb võimaluse korral vähendada, et õpetaja saaks pühenduda oma põhitegevusele - õpetamisele-kasvatamisele. Et tal oleks aega märgata ja aidata nii probleemseid kui andekaid õpilasi.

Sügisel jätkub ka lähtetoetuse maksmine noortele õpetajatele, esimest aastat koolis töötavatele pedagoogidele paneme Euroopa sotsiaalfondi rahadest välja kutseaasta toetuse.

Koolirahvas saab enam tuge

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing