Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Mida teha paisuva tööpuudusega?

Iga nädal jääb Eestis tööta pea Otepää linna jagu inimesi. Kas valitsus istub ainult, käed rüpes? Selle üle arutlevad majandusminister Juhan Parts ja Mainori kõrgkooli õppejõud, Tartu ülikooli doktorant Kadi Pärnits.

•• Hiljutised statistikaameti arvud näitavad, et viimases kvartalis tõusis töötute arv Eestis 92 000-ni. Kadi Pärnits, kas teie olete rahul sammudega, mida valitsus teeb tööpuudusega võitlemiseks ja töötute olukorra leevendamiseks?

Kadi Pärnits (SDE): Sellega kindlasti rahul olla ei saa. Ega valitsusel olegi töötuse vastu võitlemiseks ühtset tegevuskava, kus oleks kõik need meetmed korralikult kirjas. Kui vaadata, milliseid signaale valitsus annab, siis eelkõige peetakse silmas ettevõtluse toetamist ja see on ka oluline. Aga pea üldse ei vaadata seda, kuidas töötud hakkama saavad ja mida teha, et töökohti säilitada ning aidata töötu uuesti tööle, kui mõni töökoht tekib. Meil on 20 000 inimest, kes saavad töötu abiraha, ja aasta lõpus lisandub neile veel 30 000. See tähendab, et 50 000 inimest on põhimõtteliselt sissetulekuta. Nendes peredes on juba praegu 30 000 last. Laste eraldi meetmetest töötute perede jaoks pole valitsus isegi rääkinud, sellest, et tasutud saaks lasteaiamaks, laps saaks sõidu kooli ja koolitoitu ka gümnaasiumiosas. Valitsus võttis vastu hästi liberaalse tööseaduse ja ise imestab ka, et tööandjad ei hoia inimesi ja lasevad lahti. See, mis aga jäi tegemata Taani seaduse kopeerimisel, on see, mis inimesest edasi saab - mis meil on koolituse jaoks valmis, mis me avalike töödega teeme, et tööharjumus ei kaoks?

•• Majandusminister Juhan Parts, miks valitsusel siis sellist plaani pole?

Juhan Parts (IRL): Tõepoolest ei ole valitsuses kinnitatud mingisugust uut paberit. Kas see paber aga eraldi hakkab kedagi päästma, on iseküsimus. Ma ei keskenduks hästi lihvitud strateegiatele praeguses rahutus olukorras, vaid ikkagi reaalsetele sammudele. Ma jagaksin valitsuse üldisema strateegia kaheks - üheks on riigi tasandi kohanemisotsused, mis lähtuvad sellest, et riik peab suutma viia kulud ja tulud tasakaalu. Sellel on kindlasti nii pikaajaliselt, aga ka lühikeses perspektiivis oluline mõju - uutele ettevõtetele ja uutele investeeringutele. Teine liin on ettevõtluse innustamise programmid. Minu arvates on õige ravim keskenduda just uute jätkusuutlike töökohtade loomisele. Mis ei tähenda, et me peaksime alahindama sotsiaalset kaitset, kui perekonnad satuvad raskesse olukorda. Oleme pakkunud palju suuremaid vahendeid toimetulekutoetusele. Nõustuda tuleb sellega, et valitsus võinuks kiiremini reageerida. Aga me oleme ka teinud seda. Juba eelmisel aastal esitasime majandusministeeriumi poolt ettevõtluse tugipaketi, mis oli suunatud krediidiprobleemide lahendamisele.

•• Milline on olnud selle efektiivsus?

Parts: Kui me räägime tugipaketist, siis arvestuslikult mõjutab see kuni 6000 töökohta. Võtame veel kas või lairiba-strateegia. Ühelt poolt loob see kohe töökohti, teisalt loob ta meile laiemaid võimalusi edaspidiseks. Hõivatuse osas olen veendunud, et praegu on väga õige aeg suunata Eesti ühiskond õppima - ümberõpe, täiendusõpe, pakkuda noortele võimalust lõpetada oma haridustee, tasemekoolituse vabastamine erisoodustusmaksust. Tulime välja ka väikeettevõtja koolitusosakuga.

Pärnits: Eesti riik on kõige viimasel kohal Euroopas aktiivsetele tööturumeetmetele raha panustamise osas, sinna kulub vaid 0,1 protsenti kogutoodangust. Need on koolitused, inimeste nõustamine, töö vahendamine, avalike tööde organiseerimine. Kõik see, mis jääb väljapoole toetuse andmist.

•• Kas teie usute ümberõppesse? Ja mida siis ikkagi õppida? Üheski sektoris pole ju seis kuigi hea.

Pärnits: Osale inimestele on lihtsalt vaja teatud tänapäevaseid oskusi, olgu või näiteks infotehnoloogia valdkonnas. Teistele tuleb uus amet õpetada, sest selge on, et selle ametiga Eestis enam tööd ei saa. Kolmandaks, paljud ehitajad ja müügimehed läksid tööle nii, et isegi keskkool jäi pooleli. Mõnele tuleb anda ka sotsiaalse aktiveerimise koolitust. Meil on paljud tööturumeetmed vananenud ja kahjuks valitsus ei reageeri ka sellele.

Parts: Millega kindlasti ei panda mööda, on üldoskused - arvuti- ja keeleoskus. Euroopa Sotsiaalfondis on vahendeid ja ma ei kujuta ette, et me ei suudaks aasta-kaks rahastada mõ-testatud täiendus- ja ümberõpet.

•• Töötutele soovitatakse, et hakaku ettevõtjaks.

Parts: See ei saa olla ainukene soovitus. Aga üks tee on kindlasti ettevõtluse variant. Töötukassa üks meede on just alustava ettevõtja toetus töötule kuni 70 000 krooni. Teine on EAS-i starditoetused. Me võtsime sealt oluliselt bürokraatiat maha. EAS peab otsuse äriprojekti kohta tegema kümne päeva jooksul - varem oli tähtajaks 45 päeva. Siis laiendasime selle kasutatavust ka Harjumaale ja Tallinna ning tõstsime starditoetuse 50 000-lt 100 000-le. Aga kui me räägime struktuursetest probleemidest, siis ettevõtlusaktiivsus on Eestis väiksem kui nendes riikides, kellega me tahame sarnaneda.

•• Kas avalikud tööd on üldse tõhus vahend?

Pärnits: Meil on selline suhtumine, et avalikud tööd ja sotsiaalsed töökohad - kui omavalitsused tahavad, siis las nad teevad. Omavalitsuste tulubaasi teades nad suurt ei tee. Avalike tööde korraldamiseks on ka finantse vaja. Siin tuleb sotsiaalfondi poole vaadata, et vajaduse korral toetada avalike tööde korraldamist. Omavalitsused võiksid eeskätt kutsuda kokku riigi-struktuure, aga miks ka mitte MTÜ-sid ja ettevõtjaid. Küsida, kellel on vaja abitööjõudu, olgu see siis sotsiaalteeninduses või metsanduses, ning maksta alampalka või sellelähedast tasu.

Parts: Suures plaanis vaadates on siin vastutus omavalitsuste peal. Tallinna linna idee rahastada korruptsiooniga tegelemise asemel teatud osa ettevõtja loodud töökoha maksumusest on päris huvitav. Avalike töödega on nii, et kui ettevõtete jaoks on suur probleem tootlikkuse tase ja kui mina majandusministrina hakkan suruma, et näiteks riigile kuuluvad ettevõtted hakkaksid efektiivsuse tõstmise asemel looma töökohti, siis see poleks päris õige. Vastasel juhul oleme kahe aasta pärast seisus, kus majandus taastub loomulikus korras, aga meil on konkurentsivõimetu ja pankrotis ettevõte.

Pärnits: Praeguseks on avalikes töödes osalemine meeletult tõusnud, seal osaleb juba üle 8000 inimese. Töötute arvuga võrreldes on see siiski väike arv ja meil oleks neid kohti vaja mitu korda rohkem.

•• Varsti hakkab pärale jõudma must november, mil töötuskindlustushüvitis saab otsa ja maksmist ootavad sügisesed suured küttearved. Mida sellises seisus oleks riigil vaja esmajoones teha?

Parts: Meie esimene strateegiline pilk peab olema suunatud uute ettevõtete, uute investeeringute tulekule. See loob töökohti. Teine on hõivatuse küsimus. Ümber- ja täiendusõppe küsimused puutuvad siia. Ja kolmas on rahaline toimetulek. Poliitiline debatt peaks meil keskenduma toimetulekutoetuse piisavusele.

Pärnits: Kõige kiiremas korras tuleb toimetulekutoetuse määr üle vaadata, samuti need olukorrad, millal seda maksta. Põhiline on ikkagi see, et töö kaotanud perede lapsed ei satuks paari-kolme aasta jooksul süvavaesusesse. Töötute koolituse korraldus tuleb viia vastavusse praeguse olukorraga - inimesed ootavad praegu koolitusi kuude viisi.

Kolmas märksõna on kodu. Neile, kes on kaua maksnud oma kodu eest ja enam ei jaksa, tuleks seaduse järgi vormistada üürileping nii, et talt poleks võimalik kodu ära võtta.

•• Töökohtade loomise osas lubas Isamaa ja Res Publica Liit luua oma plaaniga „Tööd Eestile!" 20 000 töökohta. Millal need tulevad?

Parts: Neljapäeval toimus Ericssoni tehase avamine Tallinnas, mis on otseselt seotud teatud sammudega IRL-i kavas. Loomulikult ei saa IRL otsustada Ericssoni juhatuse eest, kuhu investeerida. Aga asjaolu, et me tulime jõuliselt välja lairiba-strateegiaga, asjaolu, et meil on tehnoloogiainvesteeringute programm, asjaolu, et me suutsime personaalselt suhelda otsustajatega - on tööplaanis sees.

•• Riigid on kriisis hakkama saanud erinevalt. On meil kelleltki midagi õppida?

Pärnits: Me peaksime palju võtma eeskuju Põhjamaadest, kes sellest olukorrast tulevad paremini välja, aga tuleb tunnistada, et meie maksubaas ja riigi paksus on hoopis teistsugused. Kui me tahame inimestesse investeerida, siis me ei tohiks lasta miljardeid tuulde. Peame oma maksubaasi üle vaatama, ja pole midagi teha: kes rohkem teenib, peab ka rohkem maksma.

 

Allikas: Eesti Päevaleht

Märksõnad

Parts, töö