Mõtteid Pagari ja Pika tänava nurgalt kiiruskaamerate asjus

14.08.2009 | Marko Pomerants | Regionaal

Küllap saate aru, et tegemist on minu töökohaga Tallinna linnas. Tavaliselt jõuan hommikul kell kaheksa töölaua taha ja alustan värskest Virumaa Teatajast. Kuna esmaspäeval leht ei ilmu, korraldan hoopis juhtkonna nõupidamise. Teinekord juhtub, et räägime ka kiiruskaamerate rakendamisega seonduvast.

Nende rakendamine sõltub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja siseministeeriumi koostööst.

Tänaseks on kokku lepitud, et kaameratega tegeleb MKMi pool. Trahve hakkab uuest aastast menetlema nn menetluskeskus siseministeeriumi haldusalas politsei- ja piirivalveameti struktuuris. Kiiruskaamerate eesmärk on ju selge - tõsta liiklusohutust Eesti maanteedel.

Kiiruskaamerad on mõeldud liikluse rahustamiseks ning peaksid hinnanguliselt aitama aastas säästa 40-50 inimelu.

Kiiruskaameratega ei taheta teha varjatud liiklusjärelevalvet. Nendesse kohtadesse, kus on kaamerad, pannakse ka vastavad tähised, mis inimesi kaamerate olemasolust teavitavad.
Esimeses etapis paigaldatakse Tallinna-Tartu maanteele analüüsi põhjal valitud kohtadesse 16 kaamerat.

Kuna eesmärk on alandada sõidukiirust ohtlikes kohtades (kaamerad pannakse liiklusohtlikesse kohtadesse), siis on see saavutatud, kui sõidukijuht sõidab selles piirkonnas lubatud kiirusega.

Oleme veendunud, et perspektiivis saavad juhid aru, et sõites pidevalt kiirendades ja aeglustades ei ole ajalist võitu, sõidumugavust ega ka ökonoomust. Seega on lõppkokkuvõttes otstarbekas liigelda vastavalt kehtestatud reeglitele. Sellega tagatakse enda ja kaasliiklejate turvalisus. Kuigi vahenditega on kitsas, ei maksa unistada, et me politseinikest liiklusjärelevalves loobume. Seega pole põhjust arvata, et jätame Tallinna-Tartu maantee vaid tehnika hoolde.

2011. aastaks peaks kiiruskaameratega olema kaetud 320 kilomeetrit - kaamerad paigaldatakse ka Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maanteele. Kaamera tööpiirkonda sisenemisest annab alati teada vastav infotahvel.

Kui kaamera parasjagu töötab ja rikkumise fikseerib, ootab autojuhti 100-3000kroonine hoiatus. Raskemate rikkumiste puhul (suur piirkiiruse ületus) alustab politsei väärteomenetluse, tuvastab sõidukit juhtinud isiku ja karistab teda vastavavalt rikkumisele väärteomenetluse korras. Väärteomenetluse algatamisel võib trahv ulatuda aga ka 12 000 kroonini.

Keegi ei vaidle selle üle, kas pildistada profiilis, kukla tagant või eestvaates, tegutsedes lähtutakse mõõteseadusest.

Kui sõiduki kiirus on lubatust suurem, pildistab kaamera sõidukit nii, et tuvastatav oleks sõiduki number ja juhi nägu. Samuti fikseerib kaamera kiirust ületanud sõiduki kiiruse, rikkumise kellaaja ja kuupäeva.

Kaamera saadab iga rikkumise fotod politseisse, kus autoregistri andmebaasi kaudu tuvastatakse fotole jäänud sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Mõne päeva pärast saadetakse omanikule, liisinguautode puhul vastutavale kasutajale, hoiatusmenetluse raames tähitud kiri.

Kui rikkumiselt tabatud sõiduki omanik või vastutav kasutaja võtab teo omaks, tuleb tal maksta rahatrahv ja sellega on kiiruse ületamine riigi silmis klaaritud.

Muidugi peab riik kiiruskaamerate olemasolust hoolimata tõhustama kehtivate ja maksmata trahvide kättesaamist. Politseitrahve on näiteks laekumata 360 miljonit krooni. Sellest ka ettepanek muuta liiklusseadust selliselt, et autoregistri toiminguid saab teha vaid pärast trahvide tasumist. See ei lahenda kogu probleemi, aga on üks võimalus.

Mis prügimägedesse puutub, siis teatavasti on Rakvere prügimägi 16. juulist suletud. Lähimad prügilad asuvad Tormas, Uikalas, Väätsal ja Jõelähtmes. Peale selle ei tohi kiiruskaamerat prügimäele viia, see peaks jõudma elektroonilise romuna jäätmejaama, kui tema elupäevad pärast aastatepikkust tööd loetud on.

Mõtteid Pagari ja Pika tänava nurgalt kiiruskaamerate asjus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing