Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Taluvaenulikkus ei ole lahendus

13.08.2009 | Helir-Valdor Seeder | Rahandus, Majandus, Maaelu

Juba 18. sajandil ütles Saksa füüsik Georg Lichtenberg: "Sadas nii kõvasti, et kõik sead said puhtaks ja inimesed poriseks." See mõte kirjeldab suurepäraselt ka 21. sajandi valimiskampaaniaid Euroopas, sealhulgas kahjuks ka Eestis.

Just sellest vaimust on kantud 7. augustil ajalehes Meie Maa ilmunud keskerakondlase Toomas Pauri artikkel, kus ta süüdistab kõikides maaelu probleemides valitsust ja põllumajandusministeeriumi. Tõenäoliselt lähenevatest omavalitsuste valimistest tulenevalt on artiklis hulgaliselt liialdusi ja valesid, millega moonutatakse tegelikku olukorda. Samal ajal ei paku keskerakondlane Paur ühtegi lahendust ega tee ühtegi ettepanekut. Pealegi, mitmed valitsuste "möödalaskmised", millele artikli autor viitab, leidsid aset just Keskerakonna põllumajandusministrite ajal. Olukorra põhjalikuma mõistmise huvides pean vajalikuks anda mõned selgitused.


Kõigepealt, kindlasti ei kanna valitsuse erinevad põllumajanduspoliitilised meetmed tootjate vastandamise eesmärki.

Vastupidi, põllumajandusministeerium peab võrdselt oluliseks nii efektiivset ja konkurentsivõimelist suurtootmist kui ka traditsioonilist ja jätkusuutlikku Eesti talutootmist. Need kaks suunda oma erinevustega täiendavad teineteist, mitte ei vastandu. Eesti põllumajanduspoliitika aluseks oleva Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) töötas välja eelmine valitsus, milles osales ka Keskerakond. Seega on kriitika viletsa MAKi aadressil keskerakondlaste puhul enesekriitika. Põllumajandusministeeriumi ettepanekul on praegune valitsus Euroopa Komisjonile esitanud mitu MAKi muudatust, mis püüavad lahendada ka Pauri poolt tõstatatud probleeme.

Tõsi on see, et Eesti piimatootjatel on praegu rasked ajad. Euroopa Komisjon lubab sellega seoses liikmesriikidel rakendada erimeetmeid, et säilitada tootmine neis karjades, kus see on kõige raskem. Samal ajal ei tohi toetust maksta valimatult kõikidele piimatootjatele. Arvestades, et kõige suuremates raskustes on väiksemad karjad ning asjaolu, et enamik tööstusi maksab väiketalunikele madalamat piimahinda kui suurtootjatele, otsustas põllumajandusministeerium alates järgmisest aastast täiendavalt toetada kuni 100-pealisi piimakarju. Kuni sajapealiste piimakarjade omanikeks on valdavalt pereettevõtted ning need moodustavad Eesti 1200-st piimatootmiskvoodi omanikust ligikaudu 75%. Seega hakkab toetust saama enamik piimakarjadest. Erinevalt ülalmainitud artikli autorist olen veendunud, et see on õige ja vajalik otsus.

Kuigi seadusandlikud võimalused väikestele piimatootjate õiglase piimahinna maksmise tagamiseks on piiratud, jätkab põllumajandusministeerium aktiivselt tootjate muredele lahenduste otsimist. Üheks võimaluseks on toetada piimatootjate koondumist ühistutesse. Väiketootjate toodetavate toorpiima koguste koondamine annab neile ühelt poolt tugevama positsiooni hinnaläbirääkimistel tööstustega, teisalt aga võimekuse ise toorpiima töödelda. Samuti on ühistulise tegevuse korral tootjatel endil võimalik võtta tõhusaid meetmeid kõigi ühistu liikmete võrdse kohtlemise tagamiseks. Näiteks Soomes on jõuline ühistuline tegevus piimandussektoris taganud Soome piimatootjatele ühed kõrgemad kokkuostuhinnad terves euroliidus. Põllumajandusministeerium on välja töötamas mitmeid tootjate ühistegevuse ergutamisele suunatud meetmeid.

Samuti peame oluliseks piimatootjate toetamist omatoodetud toorpiima töötlemisel ja turustamisel. See jätab olulise osa toodetud lisandväärtusest just põllumajandussektorisse. Sellest lähtuvalt esitasime juulis Euroopa Komisjonile ettepaneku, mille eesmärk on toetada tootjarühmi investeeringute tegemisel omatoodetud piima või mahetoodete töötlemisse.
Euroopa Liidu uute liikmesriikide põllumeeste toetuste ebavõrdsusest on ministeerium teadlik ning Eesti taotleb praegu ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel koos teiste uute liikmesriikidega konkurentsitingimuste ühtlustamist ja otsetoetuste maksmist võrdsetel tingimustel.

Vale on artikli autori väide, et muudes Euroopa Liidu liikmesriikides makstakse investeeringutoetused täies mahus välja pärast taotluse heakskiitmist. Investeeringutoetuste andmist reguleerivates ELi õigusaktides on sätestatud, et toetuse saamiseks peab olema projekt teostatud ja kuludokumendid esitatud. (Erandina on võimalik 20%line ettemaks, kui see võimalus sisaldub liikmesriigi MAKis ja selle on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Praegune valitsus on vastava taotluse Euroopa Komisjonile esitanud.) Kui artikli autoril on kindlaid andmeid, et mõnedes ELi liikmesriikides kehtivaid reegleid ei järgita ja seatakse seeläbi oma tootjad õigusvastaselt soodsamatesse konkurentsitingimustesse, siis on põllumajandusministeerium tänulik, kui autor need välja toob.

Toomas Pauri süüdistust, et Eestis toetatakse praegu liiga palju väiketootjaid, võtan ma komplimendina valitsuse põllumajanduspoliitika aadressil. Tõepoolest on eesti peretalu toetamine põllumajandusministeeriumi üheks prioriteediks. Hea, et seda on märgatud.

 

Avaldatud lisaks:

11.08.2009 Järva Teataja

11.08.2009 Meie Maa

 

 

Allikas: Nädaline

Märksõnad

Seeder, põllumajandus, MAK, talu

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing