Kellelt tuleb õigus?

03.08.2009 | Peeter Olesk | Seadusloome

Õiguskantsler on Eesti vabariigis pandud istuma korraga kahele toolile. Kantslerina peab ta askeldama juriidiliste vastuoludega paberites enne riigikohut. Tema teise ülesande kirjeldamiseks tulevase keeleseaduse mõttes sobivat meiekeelset sõna polegi, sest "ombudsman" ei pärine ei eesti ega ühestki teisest soome-ugri keelest.

Ligikaudu tähendab "ombudsman" kaalupommi inimese ja tema suhtes vastupidiselt asetseva ning seejuures väljaspool asuva võimu vahel. Mitte ükski Eesti vabariigi presidentidest pole pöördunud õiguskantsleri kui "ombudsmani" poole nagu poliitiline skisofreenik.

Mõistlikkuse piirid?

Ühenduses käibemaksu tõstmisega on õiguskantsler Indrek Teder mitmes avalduses arvanud, et selles asjas on õiguspärase ootuse põhimõtet rikutud ja leidnud, et riigikogu peab üksikasjalise seadusandluse viima põhiseadusega kooskõlla. Kui viimane jääb ära, siis mina küll ei kujuta ette, mismoodi mõistetakse süüdi terve riigikogu, eriti kui põhiseadus ei sätesta, mis on mõistlikkus. Liiklusavarii võimalikkust tajudes on selle minimeerimine mõistlik sekundite, mitte kuude kaupa. Poliitiliste avariide tuleku eel asub mõistlikkus mujal, sest nende parandamine eeldab haavade lakkumist.

Kuhu kanti see "mujal" jääb? Poliitiliste avariide korral asub "mujal" inimeste vabastamises võimukohalt päevapealt ja ameti üleandmises näiteks kuu aja jooksul. Kas käibemaksu tõstmine oli poliitiline avarii? Oli küll. Kui selline põhiseadusliku vundamendi rikkumine tuleb minutaoliste õiguspärase ootuse põhimõtte kallale - nagu tuligi -, siis kellele ja milliste tõendite alusel ma oma häda kurdan? Ma ei hoia oma leivaostukviitungeid alles ning turult värskeid herneid ostes ma kviitungit ei saagi - või siis tuleks vaadata iga kauna eraldi. Mitte üle, vaid läbi. Ma ei tõesta põhiseadusega vastuollu minekut hernekaubanduses mitte kuidagi.

Ei ainumaski põhiseadus saa defineerida, mis on mõistlikkus. Küll määrab kehtiva põhiseaduse paragrahv 25, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kes või mis tagab, et mulle kindlustataks hüvitis igalt ostult nende kahe protsendi eest, mille võrra käibemaks tõusis ja kust kassast see hüvitis mulle välja makstakse või minu arvele üle kantakse? Ning kelle peale jääb mul üle kaevata siis, kui õiguskantslergi ei saa asjaga hakkama?

Põhiseadus fikseerib (§ 140), et õiguskantslerit saab tagandada üksnes kohtuotsusega ja (§ 145) kriminaalvastutusele võib teda võtta ainult riigikogu koosseisu enamuse (51 häält) nõusolekul pärast seda, kui president on asjaomase ettepaneku teinud. Mis juhtub siis, kui õiguskantsler hakkab tuult tallama, selle kohta ei ütle põhiseadus silpigi. Küll näeb ta ette (§ 142), et õiguskantsleril on õigus taotleda, et põhiseaduse või alama astme seadusega vastuolus olev õigustloov akt tuleb viia põhiseaduse või seadusega kooskõlla 20 päeva jooksul.

Käesoleval ajal saabki riigikogu teha seda ainult erakorralise istungi vormis, kusjuures jääb vaieldavaks, kas seda võib teha tagasiulatuval kujul ja mitut lugemist vastav uuendus eeldab, kuivõrd tegemist on muudatusega, mis mõjutab riigieelarvet. Raha tagasiulatuvate paranduste väljamaksmiseks saab võtta üksnes praegusest riigieelarvest ehk tänavuse aasta riigieelarvet tuleb kolmandat korda kärpida lisanduvate tegurite tõttu. Viimaste toime kandub 2010. aasta riigieelarve kujundamisele üle.

Kas olek üle parda tähendab lindpriiust?

"Lindprii" tähendab siinkohal mitte töötut, kel pole haigekassa kaartigi, vaid isikut, kes töötab ametikohal, mida põhiseadus ei sätesta. Põhiseaduses pole silpigi maavanemate kohta. Ei ütle toosama seadus midagi ka maakondade jaotamisest erakondade vahel. Ainus poliitiline isik, kes teab põhiseaduse järgi, millal ta läheb seniselt võimult üle parda, on Eesti vabariigi president, kellel on õigus kandideerida riigipeaks ka teist korda, ent mitte kolmandat. Tema suhtes valitseb õiguslik ootus koos mõistlikkusega tõepoolest. Kuna aga maavanemad pole ise põhiseaduslikud institutsioonid - kas siis puudub neil ka õigus õiguspärasele ootusele? Näikse nii. Kuhu on ununenud õiguskantsleri seadustundlikkus ses punktis (mis puudutab ka teda ennast)?

Asja tuuma lühidalt kokku võttes ma arvan, et käibemaksu tõstmist tagasiulatuvalt muuta ei anna, kuid on tervemõistuslik näha õiguspärase ootuse võimalikke rikkumisi ette ka tulevikus. Hiiliva haldus- ja omavalitsusreformi peidus on nood rikkumised enam kui prognoositavad. Ei usu aga, et iseseisvus oligi mõeldud esijoones lindude huvides. Veel vähem niisuguste printsiibirikkumiste "heaks", mille järel võidakse küll noomida, ent mitte rohkem. Asjade arenedes nõnda, nagu nad praegu kulgevad, lähevad maavanemad üle parda nii ehk naa - ja isegi põhiseadus ei kaitse neid. Nende õigused veel ametis olles õiguspärasele ootusele kestavad mõistlikkuse piires umbes pool aastat. Kus see kirjas on?

On vaja kahte asja. Esiteks õiguspärase ootuse lahtikirjutamist ja teiseks äraseletust kõigil neil juhtudel, kui põhiseadusest tehakse, kasutades Kreutzwaldi sõnu, pühkimise paber. Viimast on müügil kõikides tervemõistuslikes poodides. Esimesega on suuri raskusi.

Kellelt tuleb õigus?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing