Kooli vajab kogu ühiskond
23.07.2009 | Kaia Iva | Haridus
Suurele suvesoojale vaatamata on inimestega kohtudes jutud ja pärimised üsna praktilist laadi. Sageli võetakse jutuks koolide ja lasteaedadega seonduv ning uuritakse, milline on laiem taust ja pikem perspektiiv nii seaduste kui ka näiteks laste arvu poolest.
Kavandatav uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) on nii mahukas, et igaüks leiab sealt endale nii meelepäraseid kui ka vastukarva olevaid pügalaid. Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 16 aastat tagasi ning ohtrate paranduste ja muutunud olude tõttu nõuab uut tervikteksti.
* Hariduses peavad kõik sõna saama
Uues eelnõus on rohkem tähelepanu suunatud õpilaste koolikohustuse täitmisele, hariduslike erivajadustega õpilastele, turvalisuse tagamisele koolis jne.
Enim avalikkuse tähelepanu on pälvinud siiski riikliku õppekava küsimused, omavalitsuste omavaheline arveldamine ning gümnaasiumi ja põhikooli lahutamise kava.
Õppekava küsimustes ilmselt lõplikku meelerahu ei saabugi, ikka jääb üles kahtlusi, millise aine mahtu suurendada, millise vähendada ja missugune peaks olema tasakaal faktiteadmiste ja loovuse arendamise vahel.
Samuti on lahkarvamused selles osas, kas peaks jätkuma praegune olukord, kus ka põhikooli osas peab omavalitsus maksma osalustasu teisele vallale, kui tema õpilane mujale kooli läheb. Uue eelnõuga saaks õpilane ise omale kooli valida ja tema pealt saaks kool riigilt ka nõndanimetatud pearaha. Õpilase elukohajärgne omavalitsus ei peaks täiendavalt osalustasu maksma, kui tal on endal vastav kool olemas.
Mõistetavalt kõige rohkem on arutlusaineks koolivõrgu korrastamise kava, mille põhjuseks on õpilaste arvu ja sealhulgas gümnaasiumiõpilaste arvu kiire kahanemine. Kõiki riigikogus olevaid poliitilisi jõude tuleb selle eest tunnustada, et nad tunnistavad olukorra muutumist ja on ka tõdenud, et riigipoolne regulatsioon muutuvas olukorras on vajalik.
Teema koos vastavate arvandmete ja analüüsidega oli arutelul ja omavalitsustele tutvustamisel viis aastat tagasi, kuid kuna teema on tundlik, siis igaks juhuks pandi uuringute tulemused ministeeriumis uuesti sahtlisse.
Kiita tuleb neid omavalitsusi ja maakondi, kus teema tõsidust ei unustatud. Näiteks Türi vallas võeti hariduse teema täpsemalt vaatluse alla uuesti 2007. aastal ning telliti ka vastav uuring. On selge, et nii olulises küsimuses nagu haridus peab olema kaasarääkimise võimalus igal tasandil, otsused peavad olema kaalutletud ning arvestada tuleb nii traditsioonidega kui ka analüüsidega tuleviku kohta.
Hetkel Riigikogus arutusel olev PGS eelnõu annaks omavalitsusele koolivõrgu korraldamiseks mitmeid erinevaid võimalusi just piirkondlikest eripäradest tulenevalt, seda lisaks väikeste algkoolide koduläheduse tagamisele ja põhikoolide tugevdamisele. Seega tasub kohalikke eeldusi, vajadusi ja võimalusi põhjalikult analüüsida, et leida võimalikest variantidest parim. Kõigil neil arutlustel on eesmärk meie käsutuses oleva ressursiga saavutada õpilaste huvidest lähtuvalt parim tulemus.
Kuna kooli saab pidada vaid siis, kui on lapsi, heidame järgnevalt pilgu väiksele ülevaatele rahvastikuprognoosidest Eestis.
Juba sündinud laste põhjal saab üsna selge pildi lähiaastate olukorrast. Kui 1990. aastal sündis Eestis ligikaudu 22 000 last, siis 1998. aastal vaid 12 000 ja 2007. aastal 16 000.
Sellest saab järeldada, et juba aastaks 2012 langeb gümnaasiumiõpilaste arv võrreldes praegusega Eestis tervikuna ligi 30%. Maakonniti on langus erinev, analüüs annab Järvamaa kohta keskmisega sarnase tulemuse. Igas konkreetses omavalitsuses tuleks analüüsida, milline on perede liikumine ja millised on võimalused seda piirkonnale soodsas suunas mõjutada. Vaid konkreetsete arengutingimuste korral (töökohad, transport, lasteaiad, elamispind, harrastusvõimalused jne) on alust loota perede kolimisele antud piirkonda.
Eurostati 2008. aastal valminud mitmetahuline analüüs ja tulevikuprognoos (autor Konstantinos Giannakouris) vanusrühmade suuruse kohta riigiti pakub kogu Euroopale ja ka Eestile mõtlemisainet.
Töös on vaadeldud vanuserühmi kuni 14 aastased, 15 kuni 64 aastased ja üle 65 aastased. Tabelis on iga vastava earühma prognoositav arvukus Eestis kuni 2060. aastani.
|
|
2010 a |
2020 a |
2030 a |
2040 a |
2050 a |
2060 a |
|
0...14 |
201 000 |
222 000 |
191 000 |
168 000 |
171 000 |
158 000 |
|
15...64 |
906 000 |
843 000 |
801 000 |
758 000 |
687 000 |
626 000 |
|
65... |
227 000 |
246 000 |
276 000 |
295 000 |
324 000 |
348 000 |
Nii nagu Euroopas keskmisena, väheneb ka Eestis noorte ja suureneb eakate hulk. Samuti väheneb stabiilselt ja tempokalt Eesti tööealise elanikkonna arvukus. Seega tuleb üha täpsemalt läbi mõelda, kuidas tagada maksutuludega nii sotsiaaltoetuste kui ka näiteks kultuuri- ja hariduskulude katmine, aga samal ajal tagada ka eakate parim võimalik sotsiaalne kaitse ning optimaalsed vahendid tervishoiule.
Eestis jätab märgatava jälje 1990-2000 aastate väga madal sündivus, mis omakorda hakkab mõju avaldama järgmisele põlvkonnale juba praegu, kus jõutakse lastesaamise ikka. Kuigi viimastel aastatel on sündimus tõusnud (seda muuhulgas nii varasemalt perioodilt nn edasilükatud sünnituste kui ka emapalga toel), siis iseäralik on see, et teiste ja kolmandate laste sünd on tõusnud oluliselt kiiremini kui esimese lapse sündide hulk. Esiklaste suhteliselt vähese sünni tõttu ei saa ka tulevikus sündida palju teisi ja kolmandaid lapsi. Samuti tuleb arvestada, et kasvanud on ema vanus esimese lapse sünnil, mis omakorda muudab lühemaks võimalike järgnevate laste sünnitamise aja. Emade ja isade vananemine lisab täiendavad terviseriskid.
* Lasteiaiad on muutunud lapsesõbralikumaks
Kuigi on loodetud, et koolide puhul kordub sama efekt, mis lasteaedade puhul (ühtäkki oleks olnud vaja kõiki suletud ja mahamüüdud lasteaedu), siis faktid selleks ootuseks piisavalt põhjust ei anna. Kui koolis käimine on kohustuslik kõigile, siis väikelaste puhul on tõusnud lasteaias ja - sõimes käijate suhtarv. Meie lasteaiad on muutunud väga lapsesõbralikuks ning lasteaed pole enam koht, kuhu last viiakse vaid olude sunnil. Samuti on võrreldes 1990. algusaastatega selle teenuse kasutamine tasukohasemaks muutunud ning tänu omavalitsuste toetustele saab raskustesse sattunud pere isegi täielikku maksevabastust.
Viimastel aastatel on oluliselt paranenud naiste (sh vanaemade) tööhõive ning seeläbi tõusnud otsene vajadus lasteaiakohtade järele.
Oma mõju on avaldanud ka see, et tervishoiunõuetest tulenevalt on sama suurtes ruumides üldjuhul vähem lapsi.
Viimasega sarnane tegur avaldab mõju ka koolidele. Klassi täituvuse kunagine piirnorm on 41-lt nihkunud 36-le ning põhikooli osas viimastel aastatel juba 24-le. Samuti pole mingit vajadust panna lapsi õppima teise vahetusse. Seega ei saa üks-ühele võrrelda ka õpilaste ruumivajadust praegu ja 30 aastat tagasi.
On selge, et kooli saab pidada nende laste jaoks, kes on meil olemas. Ei tohi unustada, et heal tasemel haridus on üks kindlamaid vahendeid selleks, et meie majandus tervikuna suudaks üleval hoida tervet ühiskonda. Samas on hea haridus seotud ka inimese parema tervise ja suurema aktiivsusega kõrgemas vanuses ning paremate eeldustega endaga toime tulla kogu elu vältel.
Kavandatav uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on nii mahukas, et igaüks leiab sealt endale nii meelepäraseid kui ka vastukarva olevaid pügalaid.
Ei tohi unustada, et heal tasemel haridus on üks kindlamaid vahendeid selleks, et meie majandus tervikuna suudaks üleval hoida tervet ühiskonda.
Allikas: Järva Teataja
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6