Lisaraha sajale lehmale

16.07.2009 | Helir-Valdor Seeder | Majandus, Maaelu

Euroopa Komisjon lubab mõne protsendi otsetoetustest maksta riigi oma äranägemisel. Eestis on sellega otsustatud toetada väikekarjade säilimist.

Kõigil Eesti piimatootjatel on praegu kahtlemata rasked ajad - piimarahaga saab napilt oma kulud kaetud, kui sedagi. Ning interventsiooniladudes seisvad ligi 400 000 tonni piimapulbrit ja võid ei luba olukorra paranemist niipea oodata.

Euroopa Komisjon on lubanud sekkumisega jätkata, kuid ühel hetkel tuleb ka sellest kogusest vabaneda ja toorpiima hinnatõusule selle käigus ruumi ei jää.

Kesktee, ent mitte kuldne

Euroopa Komisjon lubab jagada Eesti riigil kolm ja pool protsenti meile makstavast otsetoetuste kogusummast väiksematele piimatootjatele eesmärgiga säilitada piimatootmist ka neis karjades, kus see on kõige raskem.

Samal ajal kehtib reegel, et toetust ei tohi maksta valimatult kõigile lehmaomanikele, sest siis muutuks see üheks täiendavaks toetuseks ning ei täidaks oma eesmärke.

Oleme koos ametnike ja piimatootjate esindajatega jõudnud otsusele toetada 1,75 protsendi ulatusest lehmapidajaid, kelle lüpsikari ei ületa sadat looma.

See on kindlasti kesktee, mis paratamatult ei vasta täielikult ei suurte ega väikeste tootjate huvidele, kuid on ometigi kompromiss kahe poole soovide vahel. Selle kinnituseks on ka tõik, et oma põhimõttelise heakskiidu lahendusele on andnud mõlemad pooled.

Tõsi, Euroopa Komisjon ei ole sellele toetusskeemile oma heakskiitu veel andnud. Seetõttu ei saa me praegu veel sajaprotsendise kindlusega väita, et toetusmehhanism tuleval aastal käivitub. Ent pole ka tõsist põhjust arvata, et komisjon meie ettepanekutega päri ei ole.

Nagu varem mainitud, võivad toetust saada kuni sajapealised lüpsikarjad ning toetust rakendatakse kaheastmeliselt.

Erandina võib toetada ka suuremaid karju, kui need asuvad kohtades, millel pole tasuta püsiühendust piirkonnaga, kus asub piimatööstus. Neis paigus toetatakse ka suuremaid karju. Meil puudutab see erand Hiiumaad.

Hüvitatakse madalam piimahind

Toetust saav piimatootja peab toetuse taotlemise aastal omama piimatootmiskvooti ning taotlemise aastal peab see olema vähemalt poole ulatuses täidetud.

Et toetuse eesmärk on piima tootmistaseme säilitamine, ei saa toetust suuremale hulgale lehmadele, kui omanikul tänavu 31. märtsil olemas oli. Kui lehmade arv peaks vähenema, kahaneb ka toetuse kogusumma.

Kõikide karjade esimesele 50 lehmale makstakse alates järgmisest aastast esialgsete arvutuste kohaselt täiendavalt 1016 krooni lehma kohta, ülejäänud poolesajale loomale 813 krooni. Kokku kulub selleks aastas 19,606 miljonit krooni ning see püsib muutumatuna ka järgmistel aastatel.

Arvestades väikeste ja suurte karjade erinevat tootlikkust ning tööstuste makstavat erinevat toorpiima hinda, on toetusest just väiksematele rohkem kasu.

Toetus aitab pehmendada olukorda, et tööstused maksavad väikeste karjade pidajatele piima eest suurtega võrreldes kuni krooni liitrist vähem, kuigi piima varumisele tehtavad kulutused nii palju ei erine. Samas põhjendatakse hinnavahet just varumisele tehtavate kulutustega.

Jõudluskontrolli andmetel on Eestis kuni sajapealistes karjades aastane piimatoodang lehma kohta pisut üle 6000 kilo, enam kui sajapealistes karjades aga ligi 8000 kilo.

Eesti paarikümnes suurkarjas, kus lüpsil käib tublisti üle 500 lehma, on keskmine toodang aga veelgi suurem. Viimase viie aasta jooksul on ainsaks suurusgrupiks, kus karjad kasvavad, just suured ja väga suured farmid.

Toorpiima praeguste hindadega tehtud lihtne arvestus näitab, et kui suures karjas tähendaks keskmiselt 900kroonine toetus ühe lehma kohta heal juhul paari-kolmeprotsendist piimahinna lisa, siis väikses karjas on hinnalisa kuus protsenti või enamgi.

Toetus perefarmide säilimisele

Nii suur- kui ka väikepõllumehed on tunnistanud, et rasketel aegadel on löögi alla sattunud just väiksemad karjad, mille tegevus kõige sagedamini lõpetatakse.

Samas on Eestis praegu kuni sajapealiste piimakarjade omanikeks valdavalt pereettevõtted, kus tööd tehakse ilma hulga palgatöölisteta. Nii saame sellega toetada ka perefarmide ja tugevate maaperede säilimist Eestis.

Kogu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõte on siiski maal võimalikult mitmekesise ja elamisväärse elukeskkonna säilitamine ning seda eesmärki aitab otsetoetuste osaline jagamine perefarmidele kindlasti täita.

Väikeste karjade toetamine lubab meil hõlmata ka suurema hulga piimatootmisega seotud inimesi. Kvoodialuseid karju on Eestis pisut alla 1200. Praeguse toetusskeemi alla mahuks neist arvuliselt üle 950. Samas on tõsi, et Eesti enam kui 100 000 lehmast hõlmavad nad vaid napi viiendiku.

Viimase aasta arengud maaelus on näidanud, et kõige haavatavamad on just pereettevõtted ning nendele eritoetuse maksmine oli vastuvõetav väga paljudele tootjaorganisatsioonidele.

Öeldakse, et parim kompromiss on see, kus mõlemad pooled võidavad. Praegusel juhul, kuigi see kõlab pisut küüniliselt, tuleb tunnistada, et parim kompromiss on tegelikult selline, kus olukorraga keegi õieti rahul pole.

Lisaraha sajale lehmale

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing