Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Putinismi lõpu algus Venemaal

Skeptikud arvasid, et USA presidendi Barack Obama visiit Moskvasse meenutab John F. Kennedy ja Nikita Hruštšovi kunagist kohtumist, kus väidetavalt tehti kindlaks, et Ühendriikide president on poisike. Sellele järgnes Kuuba kriis. Seekord lubati uut kriisi Georgias.


Loomulikult, Vene-Georgia liinil võib veel halbu asju juhtuda, Venemaa taassekkumist ei saa välistada. Kuid kokkuvõttes ei tähendaks see Venemaa geopoliitika suurt võitu, vaid toob putinismi agoonia lähemale.


Suurim kaotaja Putin

Miks ma nii arvan? Obama visiidi suurim kaotaja oli Vene peaminister Vladimir Putin, kelle aktsiad langesid.

Visiidi eel Ameerika presidendi tehtud osutus, et Putin on ühe jalaga minevikus, oli täpne ja hästi ajastatud.

Pigem on väike võimalus senisest rohkem särama lüüa president Dmitri Medvedevi tähel. Putinismi teravat kriisi seevastu avaldab mitu märki.

Esiteks muidugi majanduskriis, mis inimesed Venemaal pahaseks teeb. Tegemist on küll üleilmse nähtusega, kuid demokraatia ja autokraatia käituvad sellises olukorras erinevalt. Demokraatia elab võimuvahetuse kergelt üle, kuid diktaatoritel on kaks võimalust: kas langeda või kruvid veel tugevamini kinni keerata.

Teiseks, Venemaa juhtkond näeb, mis toimub praegu Ida-Turkestanis, ja teab samal ajal, et Venemaal endal on mitu potentsiaalset Ida-Turkestani.

Põhja-Kaukaasias olukord pingestub, arvatakse, et umbes 300 inimest on selle aasta jooksul kokkupõrgetes elu kaotanud.

Hiljuti läks Dagestanist Altai kraisse sõjaväkke 44 kutsealust ja venelased peksid nad hakatuseks julmalt läbi. Ühesõnaga: Putini süsteem on tootnud ja toodab sellist rahvuslikku ja rassiviha, mida Vene võimud ei suuda varsti enam kontrollida.


Armeenia ninanips

Kolmandaks on fiaskoga lõppemas Venemaa katse maailmale peale suruda oma ajaloovisioon. OSCE parlamentaarses assamblees eelmisel nädalal vastuvõetud resolutsioon võrdsustab stalinismi ja natsismi kuriteod ning meenutab Molotovi-Ribbentropi pakti. Selles võib näha Lääne vastust Kremli tõekomisjonile.

Aga erinevalt Euroopa Parlamendist, isegi Euroopa Nõukogust, kus samuti on kommunismi kuriteod hukka mõistetud, on Venemaa pidanud OSCEd taltsaks organisatsiooniks.

Neljas märk on vaat et kõige huvitavam. Sellal kui Venemaal arutati, kas Putin alustab teist Georgia sõda siis, kui Obama on veel Moskvas, või pisut hiljem, võttis Armeenia president Serž Sargsjan Jerevanis vastu Georgia presidendi Mihhail Saakašvili. Tegemist polnud üksnes huvitavalt ajastatud, vaid ootamatult sooja visiidiga, mille puhul Georgia president sai Armeenia kõrgeima autasu. Aga Armeenia - see on Kremli viimane liitlane, seal ei tehta midagi, mida Venemaa heaks ei kiida. Kellega siis kooskõlastati see auavaldus, mis oli kui ninanips, et mitte öelda kuklavops Putini sõjaparteile?

Ajalugu hakkab nägema Putinit ebaõnnestunud riigijuhina. Tal oli suur võimalus kasutada nafta- ja gaasiressurssi, et teha Venemaa rikkaks, panna alus demokraatiale ja moderniseerimisele. Selle asemel läks ta tülli lähemate ja kaugemate naabritega ning pillas raha kättemaksukire rahuldamiseks.

 

KOMMENTEERI SIIN.

 

Allikas: Pärnu Postimees

Märksõnad

Herkel, Venemaa, Putin, Medvedev, Obama, Armeenia, Georgia, Gruusia, Šaakasvili