Uiguurias hukkuvad inimesed

08.07.2009 | Andres Herkel | Välis

Hiina Rahvavabariik käitub endiselt nagu repressiivne rahvaste vangla.

Uiguuride vastupanu kardeti eelmisel aastal Pekingi olümpiamängude ajal mõneti isegi rohkem kui maailmas laialdast tähelepanu äratanud Tiibeti küsimust. Nüüd on uiguurid pealinnas Ürümqis meelt avaldamas ja Hiina võimud reageerivad sellele tavapärase jõukasutamisega, vähemalt 140 inimest on hukkunud. Kui aga juba ametlikud allikad nii kõnelevad, võib kokkupõrgete mastaap olla palju suurem.

Midagi pole muutunud Hiina Rahvavabariigi ametlikus retoorikaski. Kõneldakse vandenõust, mille taga on välismaised äärmuslased, ja pagulasorganisatsioonide õõnestavast tegevusest.

Mul on olnud kokkupuuteid uiguuri pagulastega. President Toomas Hendrik Ilvese ametivend kunagistest Raadio Vaba Euroopa päevadest Erkin Alptekin oli mõnda aega isegi Esindamata Rahvaste Organisatsiooni peasekretär. Selle organisatsiooni kaudu tekkisid Alptekinil kontaktid Eestiga ning 2000. aasta novembris korraldati Tallinnas koguni Uiguuri noortekongress.

Tavaliselt räägivad uiguurid tiibetlastest teatud kadedusega. Nad leiavad, et tiibetlastel on õnnestunud oma probleemi maailmas paremini reklaamida, samal ajal kui uiguuride olukord Hiinas pole põrmugi parem. Tiibetlaste kasuks töötab eile 74aastaseks saanud dalai-laama ja tiibeti unikaalne budistlik kultuur.

Uiguurid on üks paljudest islamiusulistest turgi rahvastest, selliseid on palju. Nende lähimateks keelesugulasteks peetakse usbekke. Loomulikult peaks uiguuridel kui arvukalt ja kompaktselt Ida-Turkestanis elaval rahval olema minimaalnegi enesemääramisõigus.

Täpselt nagu tiibetlased on kaheksa ja pool miljonit Xinjiangi Uiguuri Autonoomses Piirkonnas elavat uiguuri jäämas vähemusse oma maal. Täpselt nagu Tiibeti puhul tungivad Ida-Turkestanis (Xinjiangis) peale hiina rahvastik ja suurt huvi pakuvad maavarad.

Uiguuride ajalugu on kirev ja kuulsusrikas. VIII-IX sajandil laius nende impeerium Kesk-Aasiast Mandžuuriani.

Enne islami tulekut olid uiguurid budistid, aga silmapaistvat rolli mängisid keskajal nende hulgas kristluse nestoriaanlik haru ning manihheismgi. Hiina alla jäid uiguurid alles XVIII-XIX sajandil, kui mandžude rajatud Qingi impeerium oma haaret laiendas. Mõiste "Xinjiang", mida meilgi üha enam Ida-Turkestani tähistamiseks kasutatakse, pärineb XIX sajandi teisest poolest ja tähendab uut rajajoont või uut maad.

KOMMENTEERI SIIN

Allikas: Pärnu Postimees

Märksõnad

Herkel, uiguurid, Hiina

Uiguurias hukkuvad inimesed

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing