Liberaalne majandus eeldab ettevõtjate panust
10.06.2008 | Ott Lumi | Sotsiaal, Pere, Majandus
Eestis on valitud liberaalne tee, kus ettevõtteid koormatakse maksudega võimalikult vähe. See eeldab, et lisaks riigi panusele haaraksid ka ettevõtjad ja kodanikud ühiskonna sotsiaalse heaolu ja elukvaliteedi tõstmiseks härjal sarvist.
Juba on näha tervet rida valdkondi, kus ettevõtjad on läinud otseselt kasumit taotlevast tegevusareaalist välja. Näiteks on mitmed Eesti suuremad ettevõtted kujundanud valdavalt sotsiaalse hoiakuga sponsorluspoliitikat ning toetused ei piirdu enam ammu pelgalt embleemi ostmisega suusadressile või ralliautole. Esimesena meenub Hansapanga aktiivne osalus aidsivastastes kampaaniates ja programmis "Noored kooli".
PALK POLE AINUS MOTIVAATOR
Sotsiaalse alatooniga tegevustes osalemine mõjub ettevõtte imagole kahtlemata positiivselt. Kuid vastutustundlikkus ei piirdu kaugeltki mitte metseenlusega. Vastutustundlikkus ja sotsiaalsus on mitmes mõttes muutunud ettevõtete jaoks otsesteks vajadusteks. Olgu siinkohal näiteks paljude ettevõtete, aga ka avaliku sektori asutuste initsiatiiv rajada töökoha juurde laste päevahoiu võimalus.
Viimaste aastate sündivuse kasv on toonud kaasa selle, et töövõtja vaatab üha rohkem tööandja pakutavat laiemal skaalal kui vaid pakutav palgamäär. Üldises lasteaiakohtade puuduses ja lapsehoidjate kalli hinnakirja tingimuses on lastehoid koht, kus tööandja saab ise sotsiaalsust üles näidata. Riigil on kindlasti võimalik omakorda ettevõtjaid selleks ergutada. Kas või erisoodustusmaksu kaotamisega tööandja investeeringult lastehoidu.
PAINDLIKUD TÖÖTINGIMUSED
Lähtuvalt majanduse konjunktuurist on ettevõtjad lähiaastatel töötajate täiendõppe korraldamisel lausa sunnitud vastutustundlikkust üles näitama. Madalad tööjõukulud kasumi allikana hakkavad järkjärgult rivist välja langema, Tegevuse lõpetamise ja tootmise ümberkolimise alternatiiv on paratamatult investeeringud töötajaskonna oskustesse ja seeläbi tööviljakuse kasvu. Siinjuures on tänuväärt idee sotsiaalpartnerite ettepanek vabastada tööandja investeering tasemekoolitusse erisoodustusmaksust.
Kolmas suur tööandjate vastutustundlikkusega seonduv valdkond on töö- ja pereelu ühildamine. Tööandjate Keskliidu korraldatud uurimusest selgus, et ligi kaks kolmandikku tööandjatest leiab, et töötaja töö ja pereelu ühildamine ei pea olema ainult töötaja probleem.
Mida saab aga riik teha, et tööandjal oleks võimalik paremini ühildada oma töötajate töö- ja pereelu? Ilmselt on üks oluline suund hõlbustada osalise koormuse või paindlike töötundidega töötamist ning tööd kõdust ja kaugtöökeskustest.
Siiski ei saa sotsiaalse ettevõtlikkuse arendamise roll lasuda vaid riigil. Riik saab teha teatud soodustusi ja riigijuhid saavad oma hoiakute ja sõnumitega olla mõneti majaka rollis. Kuid ettevõtjana ja kodanikuna saame mõelda, kuidas kaaslasi kollektiivis, perekonnas või mis tahes muus kogukonnas aidata või nõustada.
Andmise rõõm on suurem kui saamise rõõm, väidab vanasõna ning see pole sugugi klišee. Psühholoogid on ammu tõestanud, et inimesed, kes osalevad vabaühendustes ja on sotsiaalselt aktiivsed, on õnnelikumad ja püsivad kauem elujõulised. Ühiskonna arenguga käib kaasas ka see, et üha rohkem ettevõtjaid mõtestab oma eksistentsi lisaks kasumile ka selle kaudu, kuivõrd ta ühiskonnale kasulik saab olla.
Allikas: Ärielu
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6