Eesti hariduse vundament kannab ka järgmisi korruseid

19.06.2009 | Tõnis Lukas | Haridus

Meie haridustraditsioonidele ning tublide õpetajate ja õppejõudude tööle võib rajada ka järgmised sammud, mis tuleb astuda, et kõik meie väikse rahva lapsed saaksid oma andeid parimal viisil avada.

Nii sisulisi kui ka korralduslikke muudatusi haridussüsteemis on aastaid arutatud haridusfoorumil ja väiksemates ringides. Nüüd peame need ettevaatavad sammud õppekava ja koolivõrguga ka astuma. Ma ei nimetaks kõike ettevõetut haridusreformiks, pigem uuenduseks.

Kahjuks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus jäämas jalgu erakondlikule positsioonivõitlusele, mis on vähemusvalitsuse ajajärgu paratamatu nähtus.

Õpetajate ja õpilaste huvides

Mõistan, et igal erakonnal on kujunenud välja enda jaoks olulised teemad, milles tahetakse seaduseelnõu muuta. Sotsidel ei ole usku gümnaasiumipiirkondadesse kui koostöömudelisse, Reformierakond ei taha kaotada omavalitsustevahelist kohustuslikku tasaarveldamist, Keskerakond tahab hariduslike erivajadustega laste koolidele eraldi seadust ning üldiselt ei taheta koolivõrku kujundavaid otsuseid teha enne kohalikke valimisi. Kuigi veel enne seadusemuudatuste algatamist valitsuse poolt, kui tutvustasin muudatuste üldpõhimõtteid ning ka Eesti koostöö kogu oli teinud riigikogule ettepaneku põhikool gümnaasiumiastmest lahutada, toetas kultuurikomisjon ettepanekut üksmeelselt. Loodan, et parlamentaarset stabiilsust jagub siiski edaspidisekski ja hariduselu kujundamise olulised otsused saavad tehtud.

Ometi on kahju, et seaduse vastuvõtmise viibimine ei lase sügisel jõustuda olulistel sätetel, mis annaksid õpetajatele juurde metoodilisi vabadusi, aga ka õigusi tunnisegajaid ja teiste laste kiusajaid korrale kutsuda.

Seaduse eesmärk on aidata vähendada ka koolist väljalangust, täpsustades kooli, omavalitsuse ja perekonna kohustusi selle ennetamisel. Näiteks lapsevanemale saaks edaspidi määrata rahakaristuse või kohustuse teha ühiskondlikult kasulikku tööd.

Samuti paneks seaduse jõustumise edasilükkumine kahtluse alla uute õppekavade kinnitamise ja 2010. aastast kehtima hakkamise. Loodan, et sügisel jätkuvad tõsised arutelud haridusuuenduse kõikide tahkude üle.

Maakooli tuleb toetada

Seadusemuudatuste üks eesmärk on saavutada regionaalne tasakaal maa- ja linnakoolide vahel. Täistsüklikoolide mõju on tulevikus põhikoolidele veel laastavam, kui on olnud seni. Võrdse ligipääsu eeldus kooliharidusele on aga tugevate maapõhikoolide säilimine. Õpilaste arvu vähenemise tõttu kaovad lähiaastatel mitmest piirkonnast gümnaasiumiklassid. Kui suureneb linnade surve täita tühjenevad õpilaskohad maakoolide arvelt, ei ole kindel ka sealsete põhikoolide säilimine. Selles olukorras ei tohi lasta omavalitsusel „hundiseadusi" järgides mujalt lapsi üle meelitada, nii et tervete piirkondade võrdsed võimalused kannatavad. Maakoole tuleb soosida.

Eestit katab ka hariduslike erivajadustega laste koolide võrk. Õpetajate Lehes on hariduspoliitikud püüdnud segadust külvata, nagu tahaks keegi seda tüüpi koole kaotada. Võib-olla tuleb aja muutudes ka selles muudatusi teha - näiteks luua teadusandekatele või mõnel muul alal tipptasemele jõudnud lastele eraldi õppeasutusi -, kuid erilist toetust vajavate laste koolid jäävad siiski alles. Lähiaastateks on enamikule neist koolidest ette nähtud mahukad investeeringud Euroopa tõukefondidest. Osas koolidest ehitustööd juba käivad.

Rõõmustavat on palju

Tegin hiljuti valitsuse pressikonverentsil ülevaate üld- ja kutsehariduses toimunust. Hea meel on, et õpetajaameti maine on tõusmas. See ei ole küll veel kolme kõige mainekama ameti hulgas, kuid õpetajaks õppida soovijate hulk on viimasel kahel aastal tõusnud.

Väikseid samme on selleks astutud hulgaliselt: hakati maksma õpetaja lähtetoetust, eraldati sadakond stipendiumi pedagoogiliste erialade üliõpilastele, 4000 õpetajat said kasutamiseks sülearvutid, valmis õpetajahariduse strateegia jne. Aga kõige tähtsam on siiski see, et 2008. aastal tõusid õpetajate palgaalammäärad 22% võrra ja ka sel aastal ei ole need igasugustest ohtudest ja juttudest hoolimata langenud.
Keelekümblusprogrammid on ve-nekeelsetes koolides osutunud edukaks ja vene noored tahavad õppida eesti keelt. Edeneb ka venekeelsete gümnaasiumide eesti õppekeelele üleviimine. Kutsekoolides käib aktiivne ehitustöö.

Ning kõige tähtsam tõestus - värske OECD uuringu järgi on Eesti õpetajad tulemusliku õpikliima loomise ja uuendusmeelsuse poolest maailma tipus! Aitäh teile!

Soovin kõigile õpetajatele ja õppejõududele ilusat suvepuhkust. Kohtume sügisel!

Eesti hariduse vundament kannab ka järgmisi korruseid

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing