Teadmise alus

18.06.2009 | Peeter Olesk | Haridus

Järgmine käsitlus puudutab teemat, mis ei ole seatud üles vigurivändalikult. Iga inimene vajab nii aabitsat, raudvara kui ka juhatust edasiõppimiseks.

Aabitsaks on näiteks juhtnöörid ekraanil pangaautomaadi kasutamiseks. Raudvara tähendab allikat põhitõdede valdamiseks ja ka noid põhitõdesid endid. Õpetus edasiõppimiseks on näiteks retsept lehttaina valmistamiseks oma kätega. Mitte alates poolfabrikaadist, vaid alates nullist.

Kõik kokku - nagu ka palju muud - moodustabki inimese vaimse aluspunkti. Põhja.

Meie päevil on sõnale "põhi" antud aga ligikaudu hoopis see tähendus, mis tal on paberimängus "Laevade pommitamine" - pihtas-põhjas. "Põhjas" tähendab selles mängus uputatust.

Tulevikus on vaja erisuguseid kooliraamatuid

Juba spekuleeritakse selgi teemal, kas põhi on kolmnurga alumisim teravik ehk kõigest üks puutepunkt või hoopiski kaarjas nagu u-tähe kinnine pool või lame nagu parve alus. Kui põhjas, siis all sügaval, mudast madalamal. Mis jääb asjade nii olles järele sõna "põhjalikkus" sellest tähendusest, kus ta rajaneb vundamendini minekule?

Praegu esitatakse olemise arengut enam-vähem sääraselt, nagu põhjalikkusel polekski fundamentaalset dimensiooni: vajud korraks liivale vee all ja küllap keski või miski su sealt jälle välja toob. Kui "mis", siis ilmselt hoovus. Kui "kes", peab too oskama sukelduda.

Rõhutan seda järgmisel põhjusel. Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine teineteise automaatsest järjepidevusest algaval kümnendil viib selleni, et meil on tarvis erisuguseid õpikuid. Korraliku õpiku tegemiseks kulub vähemasti paar aastat, selle katsetamiseks minimaalselt teist niisama palju.

Kui alustada niinimetatud stabiilsete, see tähendab kogu kursust järjepidevalt läbivate õpikute kirjutamisega alates eelolevast sügisest, jõuaksime nende alguseni umbkaudu samal ajal, mil Eestis võiks kinnistuda eurotsooni rutiin, aastal 2014. Sada aastat pärast Esimese maailmasõja algust.

1939. aasta õpik on uskumatult tänapäevane

Kahtlen väga, kas selleks ajaks on ilmunud parem või vähemasti uuem õpik koolide peainspektori Elmar Etvergi (1899-1977) ja Tartu ülikooli rakendusmatemaatika professori Gerhard Rägo (1892-1968) kirjutatud raamatu "Matemaatika õpik humanitaargümnaasiumile" (Tartu/Tallinn, 1939) kõrvale. See õpik on paks, 360 lehekülge.

Algebra all esitatakse selles õpikus ka "Rahandusmatemaatika küsimusi" ja need on uskumatult tänapäevased. Tähtajaliste maksude hulgas käsitleb alapeatükk näiteks kirjanike pensionikassa täitmist ja valla laenukoormust elektrifitseerimisel.

Niisugused asjad on tõesti majandusmatemaatilise mõtlemise põhi nii üksikisiku kui ka kogukonna ja energiaringi ulatuses, mitte aga ühiskonna allakäigu lõpp-peatus. Kas koolide liitjad ja lahutajad on sellele mõelnudki? Arvan, et ei. Nemad liidavad, teadmata negatiivsetest arvudest midagi.

Negatiivne arv on nullist väiksem. Targast rumalam allapoole lollusi. Kas paneme poe kinni?

Teadmise alus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing