Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Põllumehel pole praegu kõige raskem

Kas Eesti põllumehed jää­vad majandussurutises ellu, kui piima kokkuostu­hind aina langeb ja toetustega on asi ebakindel?

Loodan küll, et jäävad ellu. On keeruline aeg, aga toetused säi­livad 95% ulatuses. Säilivad Euroopa Liidu kõik toetused ja kriisist tulenevalt need isegi suurenevad, nii et arutame, kuhu need suunata. Eelkõige on see piimandus. Kärbitud on Eesti riigi juurdemakseid.

Ettevõtlusest räägitakse, et vaja on põhjalikke muuda­tusi. Kas see käib ka põl­lumajanduse kohta, kas sealgi tuleks midagi kapi­taalselt muuta?

Eesti põllumajanduse struk­tuuripoliitikas pöördelisi muu­datusi ei tule. Küll võiks lihatootmise ja mahetootmise osatähtsus suurenda, meil on sel­leks potentsiaali. Need vald­konnad arenevad kiiremini kui teised, aga pöördelisi muudatusi oodata ei ole. Suuremad muudatused jäävad lähimine­vikku.

Kas põllumajanduses on praegu palju pankrotte ja kas neid tuleb veel?

Üksikuid ikka on ja tuleb. Põh­jusi on mitmesuguseid. On väi­ketootjaid, kes on jõudnud pen­sioniikka, ja kui neil pole ke­dagi, kes ettevõtte üle võtab, nad lõpetavad. On neid, kes lõ­petavad raskete majandusolude tõttu, kel pole võimalik praeguse kokkuostuhinnaga tootmist jätkata. Eelkõige piimanduses.

Mida teeb piima kokkuos­tuhind?

Euroopas toimuva põhjal võib öelda, et langus on peatunud ja on oodata tõusu. Ka meil on kokkuostuhind stabiliseeru­nud, see ei lange enam. Ühel hetkel pöördub see tõusule, aga kas see juhtub kolme või küm­ne kuu pärast, ma ei tea. Pigem loodan, et kolme kuu pärast.

Kellel on praegu raskem, kas muul ettevõtlusel või põllumehel?

Kõigis sektoreis on neid, kellel läheb hästi, ja neid, kel on pal­ju probleeme. Üldistatult saab öelda, et põllumajandus on ras­kustele vaatamata suhteliselt stabiilne. Esiteks seepärast, et inimesed vajavad toitu: söö­mist küll vähendatakse, otsi­takse odavamat, kuid seda ei saa lõpetada.

Seepärast jääb nõudlus, see ei vähene nii järsult ja nii mii­nimumini nagu kinnisvarasektoris, ehituses jm, kus on lan­gus palju järsem kui põlluma­janduses. Ka tõus oli neil kõr­gem ja edu nauditi rohkem, põllumajanduses pole olnud nii lennukaid heaoluaegu.

Praegu julgen öelda, et kõi­ge kriitilisemate sektoritega võrreldes on põllumajanduses suurem stabiilsus. Keerulisel ajal on põllumehele suureks toeks ka Euroopa Liidu toetus­te poliitika.

Mis teemad põllumeest enim huvitavad, kui nad teiega kokku saavad?

Peamised on kaks teemaringi: põllumajanduspoliitika toetu­sed ning mitmesugused nõu­ded. Näiteks tahetakse teada, kas veterinaar- ja toiduohutu­se nõuetes on oodata muudatu­si. Ka keskkonnanõuded on muutunud rangemaks, seegi huvitab põllumehi.

Kui kauaks jätkub prae­gust vähemusvalitsust?

Vähemusvalitsus on uus koge­mus, peame meie kohanema ja kogu parlament, ka opositsioon.

Loodan, et mingil hetkel moo­dustub enamusvalitsus, kel on kergem riiki juhtida. Vähemus­valitsusel on keeruline, iga kü­simuse puhul tuleb läbi rääki­da ja toetust küsida.

Asjas võib leida aga ka posi­tiivset: saame uue kogemuse ja see arendab poliitilist kultuu­ri, sunnib valitsust läbi rääki­ma, suhtlema poliitiliste jõudu­dega. Praegu võime olla kriiti­lised, et ei suuda kiiresti otsus­tada ja läbirääkimised veni­vad, aga usun, pikas perspektiivis on see positiivne.

Miks oli vaja sotsid valitsu­sest välja ajada?

Ei ajanud, nad ise läksid.

Sotsid ise räägivad küll, et nad aeti minema?

See on nende jutt, nii see kind­lasti ei olnud.

Valitsuskoalitsiooni töövõi­me oli kadunud, sest üks osa­pool vastandas ennast teistele. Sotsidel tuleb arvestada, et läh­tuda saab valijate antud man­daadist. Ei saa öelda, et kõik osapooled koalitsioonis on võrdsed; et üks osapool, kuigi tal on kõige vähem hääli, saab võrdselt teistega nõuda oma maailmapildist või program­mist tulenevaga nõustumist.

Kel on suurem mandaat, peaministri ja koalitsiooni juhtpartei vastutus, sel on teistega võr­reldes ka vastutus suurem. Suurema vastutusega kaasne­vad mõnevõrra suuremad õigu­sed. Ka meie, kes me pole kõi­ge suuremad, peame seda akt­septeerima.

Sotside ultimatiivne käitu­mine ja vastandumine oli taot­luslik, nad eeldasidki, et selle­ga saab eristuda ja poliitilist toetust suurendada. Nad said tuult tubasesse ka küsitluste­ga, mis näitasid, et selline tege­vus on kahe valitsuses oldud aasta jooksul sotside toetust ta­sapisi kasvatanud. Nad jätka­sid sellega, aga kusagil oli piir ja minu arvates ületasid nad ise selle piiri.

Nii et mina ei pea õigeks tõl­gendust, et nad on välja aetud või välja visatud, nad keerasid ise vindi üle.

 

Allikas: Lääne Elu

Märksõnad

Seeder, põllumajandus, maaelu