Raha vedeleb maas

30.05.2009 | Kaia Iva | Sotsiaal, Rahandus

Viimasel aastal maailma tabanud majandus- ja finatskriis on sundinud ka Eesti valitsust otsima kokkuhoiukohti, kärpima kulusid ning leidma täiendavaid tuluallikaid. Eriti valusad on arutelud, kui jõutakse järjega tervishoiu rahastamiseni. On teada, et üldine kriisisituatsioon loob soodsa fooni tervisehädade tekkeks ja süvenemiseks. Samas laekub maksuraha vähem ning kulutusi tuleb koomale tõmmata.

Lahendades tänaseid probleeme on tahaplaanile jäänud sammud, mida oleks vaja teha mõeldes homsele. Julgen väita, et raha vedeleb maas ja me ei korja seda üles. Õigem oleks küll öelda, et raha vedeleb pudelis...

Eestis tarbitakse alkoholi väga palju ja liigtarbimisest tulenevad majanduslikud kahjud on suured. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkoholitarbimine üle 6 liitri elaniku kohta tõsiseid tervisekahjustusi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme kogu ühiskonnas. Eestis tarbitakse iga elaniku (imikud ja raugad sealhulgas) üle 12 liitri puhast alkoholi, kusjuures maha on arvestatud turistide ostud ja lisatud eeldatav salaalkohol. Seega on Eesti ühiskond asunud end rahvana hävitama. Kui sotsiaalsed kahjud tunduvad sageli raskestihoomatavad, siis rääkigem numbrite keeles.

Inglismaal viidi läbi põhjalik analüüs alkoholi kahjude kohta. Kui tulemusi kohaldada Eestile, siis alkoholist põhjustatud majanduslikud kahjud - kuritegevusest, töö tootlikkuse langusest, vigastustest, haigustest, surmadest jm teguritest - ulatuksid 10 miljardi kroonini aastas. Tähele tuleb panna seda, et Inglismaal tarbitakse alkoholi 8 liitrit elaniku kohta, Eestis aga 12 liitrit, mis lubab arvata, et majanduslik kahju Eestis on veelgi suurem.

Alkoholi liigtarbimisest tulenev kulu Eesti ravikindlustusele oleks ligikaudu miljard krooni. Seda olukorras, kus haigekassa aasta eelarve on 12 miljardit ning vaidlused käivad ka mõnekümnemiljoniliste kokkuhoiukohtade üle.

Palju on eelarvekärbete puhul olnud jutuks siseturvalisuse tagamise vajadus ning proovitud võimalikult vähe kärpida politseile kulutatavat raha. Kui kasutata jällegi inglaste analüüsi võib eeldada, et Eestis on alkoholiga seotud kuritegude ja avaliku korra rikkumisega seotud majanduslik kulu üle 4 miljardi krooni, kusjuures sellest miljard kulub kriminaalala töötajatele. Seda olukorras, kus kogu Siseministeeriumi haldusala eelarve on ligikaudu 7 miljardit krooni.

Vaatame, kuidas on lood napsumehe tuntud naljaga, et viina joomine on aateline tegu, kuna see täidab riigikassat aktsiisirahaga. 2007. a oli Eestis otsene alkoholi liigtarbimisest tingitud majanduslik kahju hinnanguliselt üle 10 miljardi krooni, alkoholiaktsiisi laekus riigi eelarvesse 2,3 miljardit krooni. Seega ületab otsene kahju neli korda aktsiisist laekuvat tulu. Veelgi karmima hinnagu on andnud 2006.a Euroopa Komisjoni raport, kus väidetakse, et Euroopas ületavad otsesed kahjud aktsiisitulusid üle 10 korra. Tuletan meelde, et see on hinnang Euroopa keskmisele. Eestlane kahjuks tarbib alkoholi keskmisest rohkem, kusjuures kahjusid võimendab eestlastele kalduvus tarbida korraga suuri koguseid kanget alkoholi.

Aga kui keegi arvab, et rahanumbrid on liiga tühised kategooriad, siis lisan, et eeldatavalt kannatab Eestis vägivalla ja ahistamise all alkohoolikute peredes kuni 30 000 last!

Kuniks riik otsib tõhusamaid meetmeid viinakuradi ohjeldamiseks, seni tasub igaühel meeles hoida mitu lihtsat asja.

Esiteks. On tõestatud, et alkoholi sage tarbimine enne 21. eluaastat suurendab oluliselt alkoholisõltuvuse tekke ohtu - selle ajani on maksa ensüümsüsteemid bioloogiliselt kergesti kahjustatavad ning see viib raskesti allasurutava vajaduseni pidevalt juua.

Teiseks. Aju osa, mis määrab mõtlemis- ja analüüsivõime ning mälu, areneb kõige kiiremini 10. ja 21. eluaasta vahel ning alkoholi tarbimine selles eas kahjustab otseselt neid aju funtsioone kogu eluks.

Kolmandaks. Eesti meeste lühikese eluea põhjuseks pole mitte müstiliselt kehv inimtõug vaid see, et noored mehed tapavad ennast või üksteist purjus peaga ära või juuakse ennast sõna otses mõttes surnuks.

Raha vedeleb maas

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing