Ärihuvi dikteerib poliitika

07.06.2008 | Andres Herkel | Seadusloome, Korruptsioon

Sel nädalal tegi riigikogu Kesk- ja Reformierakonna häältega otsuse anda Kiviõli Keemiatööstusele eksklusiivne põlevkivi kaeveõigus mahus, mis läheb vastuollu varem kokku lepitud kavaga kaevemahte piirata. Samas on Reformierakond varem peatanud eelnõu, mis kehtestaks Eestis ühtse öise alkoholimüügipiirangu. Nüüd on esil oletus, et need kaks eelnõu on teineteisega seotud.

Põlevkivi ja alkoholi seos kõlab pisut jaburalt, aga tõsi ta on - mõlemad on põhjustanud ja põhjustavad tüli koalitsioonis. Sisuline seos on pigem äraspidine: kaeveloaga tehti kunstlik konkurentsieelis, aga ühtse müügikeeluga õnnestuks üks kunstlik konkurentsieelis kaotada.

Küsimus pole ju selles, kas müügipiirang algab tund aega varem või hiljem ja mida õllesõbrad sellest soojal suveõhtul arvavad. Alkoholi kättesaadavust tuleb mõistlikul moel piirata, aga mitte nii, et igal omavalitsusel on oma seadus ja turul valitseb segadus. Nimelt Tallinnas, kus turgu valitseb Saku õlletehas, on piirang oluliselt varasem kui Lõuna-Eestis, kus turgu valitseb Tartu õlletehas. Nii lihtne see on: Saku kaotab ja Tartu võidab! Võib-olla homme tehakse panused ümber ja olukord on vastupidi? Kui oleme otsustanud alkoholipoliitikat karmistada, siis tehkem seda selgete ja ühetaoliste reeglitega. Praegu paistab, et jutt liberalismist ja omavalitsuse õigustest on suitsukate.

Mis on Eestiga lahti? Me oleme oluliselt langenud Transparency Internationali korruptsiooniindeksis. Me teame, et Euroopa Nõukogu juures tegutseval korruptsioonivastasel riikide ühendusel (GRECO) on etteheiteid meie erakondade rahastamise kontrollimehhanismide kohta, aga me ei oska või, täpsemini, ei taha midagi ette võtta. Vähemalt Kesk- ja Reformierakond ei ole tahtnud.

Oleme unistanud, et meie ühiskonnamudel võiks olla Põhjamaade sarnane. Poliitiliste otsustega turul kunstlikke konkurentsieeliseid tehes loivame tegelikult pikkade sammudega SRÜ suunas. Hiljuti koondus meil seltsimees Velmani ümber Lukašenka sõprade klubi ehk Eesti-Valgevene parlamendirühm. Ma ei saa nendest inimestest aru ja nende samm - sõprusrühma loomine diktatuuririigi parlamendiga - määrib meie mainet, aga nad on vähemalt ses mõttes ausad, et deklareerivad oma vaimset kuuluvust SRÜsse täiesti avalikult.

Hoopis raskem on mõista neid, kes avalikult räägivad vabast konkurentsist ja euroopalikest väärtustest, aga riigikogu saalis toimetavad sootuks teisiti.

Allikas: Põhjarannik

Ärihuvi dikteerib poliitika

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing