Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Eelarvet tasakaalustamata edasi ei saa

Olen viimastel nädalatel mööda Eestit ringi käies kohtunud paljude inimestega, kes kõik on küsinud, mis meil siis toimub; mida tuleks teha, et Eestiga ei läheks nii, nagu läheb Lätis?

Kõige suuremat muret teeb masendus ning kõigele käegalöömine, mis näib Lätit praegu vaevavat. Eestis on lood veel teisiti. Eesti inimesed on kaugel sellest, et käega lüüa. Otse vastupidi, nad on täis indu otsustamisel osaleda. Euroopa parlamendiga seotud teemad jäävad neile küll kaugeks, Eesti asjad see-eest mitte. Ettepanekuid eelarve kärpimise võimalustest tuleb nagu rahet.

Rahvaliidust polnud asja

Oli hea tõdeda, et paljud neist langesid kokku kärpekavas juba esinevate ettepanekutega. Läbivaks teemaks oli küsimus, miks on see nii, et kui vähendatakse ametnike, politseinike ja õpetajate palku, siis riigikogu liikmete palk endiselt suureneb. IRLi saadikurühma esimehena oli mul sellele etteheitele kerge vastata: IRLi saadikud maksavad isikliku avalduse alusel oma palgatõusu riigieelarvesse tagasi - loodetavasti järgivad seda otsust ka teised fraktsioonid.

Samas peab tunnistama, et eelarve kulude ja tulude kokkutõmbamise vajalikkusest saavad tavalised Eesti inimesed aru vahest pareminigi kui mõned poliitikud. Nad ei pea sulle ilukõnet - et jah kulusid on tõesti vaja kärpida, kuid teisalt ei saa seda siit teha ega sealt võtta - ja makse võiks ka tõsta, aga seda ei saa ja teist ka mitte. Inimesed ütlevad lihtsalt: kui raha ei ole, siis ei saa seda ka kulutada. Eesti pered on oma eelarved kokku tõmmanud, nüüd peab seda ka riik suutma.

Peaprobleemiks loeti lisaks eelarvele tööpuudust. Oli hea meel teada saada, et paljud olid kuulnud IRLi poolt välja pakutud tööplaanist ning pidasid selle kiiremas korras ellurakendamist vajalikuks - ettevõtlust tuleb toetada ning pakkuda inimestele ümber- ja täiendusõpet, pöörates erilist tähelepanu võitlusele noorte tööpuuduse vastu.

Loomulikult pidin palju vastama ka küsimustele koalitsiooniläbirääkimiste kohta Rahvaliiduga. Jätan siin natukene vahele, sest mõned rahva kõnekeele värvikad väljendid ei kannata trükimusta, ning lähen edasi sealt, kus öeldi, et kõik võiks olla võimalik, kui selline kokkulepe tagaks, et Eesti saaks tõesti eelarve tasakaalu. Just nii kõlas mitmete praktiliste maameeste arvamus. See oli kokkuvõttes ka IRLi volikogul kõlamajäänud seisukoht. Vaadates tulevikku, oli paraku selge, et ees seisavad ebameeldivad otsused, mis Rahvaliidu poolt tõmmatud punastest joontest üle astuvad. Tahtmata midagi ütelda Rahvaliidu põhimõtete vastu, ei võimalda selline punaste joonte tõmbamine eelarve tulusid ja kulusid tegelikkuses tasakaalu viia. Üritades seda teha, petaksime iseend, läheksime jälle lõhki ning tekitaksime järgmise poliitilise kriisi, mida Eestil praegu kohe päris kindlasti vaja ei lähe.

Kärpimata ei saa

Selles olukorras tekib loomulikult küsimus: kuidas edasi? Pole mingit kahtlust, et lähim kuu on vähemusvalitsusele aeg, mis peab andma vastuse, kas ta suudab edukalt tegutseda ning Eestile vajalikud, kuid paraku tihti ebapopulaarsed otsused langetada. 50 häält peaks selleks piisav olema, seda enam, kui suudetakse konsensusdemokraatiat arendades oma vaateid ka vähemusvalitsuse tegevust põhimõtteliselt toetavatele parlamendierakondadele selgitada.

Enne 1. juulit läbiviimist vajavad otsused on kõigile teada. Esiteks tuleb vastu võtta eelmise valitsuse poolt esitatud 3,4 miljardi kärbe, täiendades seda viisil, et kärpemaht ulatuks vähemalt 6,5 miljardi kroonini.

Suur osa sellest kärpest peab tulema töölepingu seaduse muudatustest, mis tuleb samuti enne 1. juulit vastu võtta, ja täiendavast kogu valitsust haaravast tegevuskulude kärpest. Need ja teised eelarve tasakaalustamiseks vajalikud otsused on kindlasti valusad ja ebameeldivad. Nendeta paraku ei saa.

Meil peab jätkuma julgust tegelikule olukorrale näkku vaadata, unustada poliitiline madistamine ning teha seda, mida peame tegema. 1992. ja 1999. aastal suutsime ka rasketel aegadel teha õigeid otsuseid, isegi siis, kui need rängalt ebapopulaarsed olid. Sama peame suutma nüüdki.

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Laar, tasakaal, eelarve, majanduskriis, IRL