Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Küsimus-vastus. Tunne Kelam

02.06.2009 | Tunne Kelam | Valimised, Euroopa

Postimees palus seitsmel eri valdkonnas tegutseval inimesel esitada üks küsimus europarlamenti pürgijatele. Vastama palusime need kuus kandidaati, kes viimaste avaliku arvamuse uuringute järgi kõige tõenäolisemalt valituks osutuvad. Vastused andsid kandidaadid telefoni teel.


Kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas:
1. Millisena te näete Euroopa Parlamendi rolli Euroopa ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundajana?

Pärnu haigla juht Urmas Sule:
2. Euroopa Parlament arutab praegu «tööaja direktiivi», mis sellisel kujul võib Eesti tervishoius kaasa tuua tööjõupuuduse. Millisena näete enda rolli tagamaks Eesti tervishoiusüsteemi toimetulek tööjõu defitsiidi tingimustes?

Kirjanik, Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov:
3. 2003. aastal esitas grupp Bundestagi saadikuid ettepaneku muuta valimiskorda sel moel, et alaealiste laste vanemad saaks anda hääle ka oma lapse eest. Ettepanekut korrati 2008.aastal. Samasugune idee on praegu rohujuuretasandil levimas Eestis. Kas te pooldate sellist reformi?

Kolumnist Abdul Turay:
4. Varem sõltus parlamendiliikme sissetulek riigist, kust nad tulid, nüüd hakkavad nad aga saama võrdselt umbes 7000-eurost töötasu. Eestlastele tähendab see palgatõusu. Kui pidada silmas Eestis käivaid vaidlusi poliitikute tasude üle, siis mida te sellest arvate?

Setomaa ülemsootska Silver Hüdsi:
5. Milline on sinu, saadikukandidaadi tegu Euroopa Parlamendis, mis sinu arvates laseb igal Setomaa inimesel tunda, et Setomaa on osa Euroopa Liidust, ja et Euroopa Liit hoolib Setomaast ja igast Setomaa inimesest?

TÜ filosoofiaprofessor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop:
6. Mis on Euroopa väärtusruum? Kas Eesti jagab Euroopa ühisväärtusi?

Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere:
7. Nimetage üks mõõdetava tulemusega asi, mida lubate europarlamendis Eesti heaks ära teha.


Vastab Tunne Kelam

1. EP on just selliste ühtsete poliitikate vedaja. EP on kõige rohkem toetanud just nii ühtset julgeoleku- ja välispoliitikat ning on ise selle väljatöötamises osalenud, kui ka ühtset energiapoliitikat, mis muidugi kuulub sinna juurde. See roll jätkub ja mida rohkem EP oma volitusi pärast Lissaboni lepingut laiendab, seda suurem see roll on.

2. See ei ole minu eriala, ma ei ole nende küsimustega tegelenud. Aga kui need küsimused päevakorda tõusevad, peab muidugi iga parlamendiliige tegema otsuse. Ma arvan, et siin peaks Eesti arvestama omaenda tingimusi, see tähendab, et me oleme skeptilised niisuguste direktiivide vastu, mis meile ei istu, mis meie olukorra kuidagi segi paiskavad või on enneaegsed. Nii et ma olen selles suhtes ettevaatlik.

3. Sama mõtet on esitanud minu meelest ka Lauri Vahtre ja omal ajal vist ka Tõnis Lukas, nii et selle mõttega on korduvalt välja tuldud. Ma arvan, et see on kaalumist väärt. Muidugi ei saa otsekohe öelda, kas ei või jah, aga minu jaoks kõlab õiglaselt mõte, et stimuleerida ka poliitiliselt kodanikke, kes on teinud selle suure ja lugupidamisväärse jõupingutuse ja kasvatanud üles lapse. Üldiselt olen positiivselt häälestatud, aga poliitilise otsuse tegemine muidugi ei ole nii lihtne, selleks tuleb olukorda analüüsida. Kuid põhimõte on mulle sümpaatne.

4. Tasu makstakse EP ja ELi üldkuludest, kuid muidugi maksab iga liikmesriik sinna oma osa. Kuna eesmärk oli saadikute seisundi võrdsustamine ja ka tulude sidumine tegelike väljaminekutega, on reform sellisel kombel tervitatav. Mis puutub summadesse, siis need on alati suhtelised. Euroopa tasandil ei ole see 7000 eurot tohutu suur summa, aga Eestis on. Ja teiseks ma olen veendunud, et sotsiaalse õigluse probleeme ei lahenda eeskirjade või palgamäärade piiramisega - siis peaksime näiteks Eesti Energia juhi palgast peale hakkama -, vaid sellega, kuidas palga saajad neid summasid kasutavad. Alati on võimalik kulutada osa sellest heategevuseks.

5. Tõin aastal 2008 just Setomaale EP regionaalarengu komisjoni delegatsiooni, kuhu ma ise kuulun. Käisime Setomaal ja toetame neid üritusi, mis piiriüleseks koostööks tehakse. Piiriülese koostöö osas on takistused kahjuks teisel pool, aga konkreetselt inimestevaheliste suhete puhul on väga positiivseid näiteid. Ja muidugi juba möödunud sajandi lõpust pärinev idee, et kui me Petserimaast oleme pidanud loobuma, siis tuleb see Petserimaa või Setomaa üles ehitada Eestis, st tuleb tagada inimestele, kes sealt on sunnitud ümber asuma või tulevad mitmesugustel muudel asjaoludel tagasi, väärikad elamisvõimalused just selles piirkonnas.

6. Vaidlused küsimuste üle, mis puudutavad Euroopa väärtusruumi ja põhiväärtusi, jätkuvad. Minu partei, Euroopa Rahvapartei jaoks, kuhu kuuluvad kristlikud demokraadid ja konservatiivid, algab väärtusteskaala inimese väärikuse tunnustamisest ja sellele järgneb õiglus, vabadus, perekond, koostöövõime, kodanikuaktiivsus ja lõpuks rahu, mis on ajalooliselt Euroopa ühinemise kõige suurem saavutus. Minu huvi on seostada Euroopa väärtuste süsteem ka Euroopa traditsiooniliste väärtustega. EL põhineb Euroopa ühtsel kultuuripärandil ning selle tõttu on traditsiooniliste väärtuste hindamine ja arvestamine ka tänapäeval minu jaoks oluline.

7. Ma ei ole lubaja. Ma eelistan tegemist. Aga mida ma saan kindlasti lubada, on Eesti hea nime kaitsmine, Eestile usaldusväärsuse võitmine. See pole konkreetne asi, aga kõik konkreetsed tulemused saavad põhineda ainult sellel. Kui meil poleks olnud head nime ja usaldusväärsust, poleks me ka kaks aastat tagasi suutnud saavutada nii tugevat Eestit toetavat resolutsiooni, nagu see pärast aprillimässu tuli.
Konkreetne asi, kus on vaja edasi liikuda, on ELi valitsuste ja komisjoni jätkuv kontroll Läänemere strateegia elluviimise üle. Meenutan, et see on parlamendi algatus, üks väheseid parlamendi algatusi, mis on ellu astumas. Ma olen olnud aktiivselt selle juures.

 

Allikas: Postimees

Märksõnad

Kelam, Euroopa Parlament, valimised

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing