Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Mõttetalgud tõid idee anda lastele valimistel hääl

02.06.2009 | Tõnis Lukas | Valimised, Pere

Mai algul korraldatud mõttetalgud on saavutanud oma eesmärgi, kui neis osalenud inimesed ei rahuldu lihtsalt ühekordse osalemisega, vaid hoiavad ka edaspidi tähelepanu all, kas läbiräägitud ideedest midagi sünnib, ja kordavad igal võimalikul hetkel oma ideed uuesti ja uuesti.


Seepärast on mul hea meel, et mõttetalgutel leidis kõlapinda lastevanematele oma laste esindajatena täiendavate häälte andmine valimistel.

Kuna olen seda ideed eelnevatel aastatel tutvustanud nii televisioonis, trükiajakirjanduses kui ka oma kodulehel, olen vastutav ka idee kasuks rääkivate argumentide eest.

Lastevanematele lisahääled

Lastega perede osakaalu tõstmine ühiskondlike otsuste mõjutamiseks on kõige loomulikum laste endi kaudu. Seepärast teengi ettepaneku anda igale lapsele hääl valimistel.

Loomulikult esindaksid alaealisi valimiskasti juures nende vanemad, sest paarikuune ju ise jaoskonda ei kõnni, kuid oma vajadused tuleviku kujundamisel kaasarääkimiseks on temalgi. Mõista tuleks neid ikkagi laste häältena.

Miks seda tarvis on? Selline samm kehtestaks lõpuks ka täieliku ühetaolisuse põhimõtte - kodanik ja hääl.

Tegelikult viidakski selle idee rakendumisel valijaskond proportsionaalseks kodanikkonnaga. Seega kehtestataks valimistel osalemise ühetaolisuse põhimõte ka tegelikkuses.

See on loomulik, kui jätta kõrvale ajaloos kujunenud eelarvamused.

Seni on tsiviliseeritud ühiskond ületanud traditsioonist tulenevaid eelarvamusi samm-sammult.

Ei ole sugugi kauges minevikus ajad, mil hääleõiguslikuks loeti vaid need, kel oli varandus hinge taga.

Seejärel laienes hääleõigus kõigile täisealistele meestele ja alles tükk aega hiljem kõigile täisealistele naistele.

Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et peaksime kaaluma ka lastele hääleõiguse andmist.

Lastega peredele tuleb anda poliitiliste otsuste kujundamisel senisest suurem osakaal.

Praegu saab vanapaar osaleda valimistel sajaprotsendiliselt - noorest kolme lapsega perest aga vaid kaks.

Selline valimissüsteemi uuen­damine sobib just arvuliselt väiksele rahvale, kelle jaoks lastega perede osakaalu suurendamine otsuste langetamisel on eluline vajadus ja lasterikka tuleviku eeldus.

Mitte et see suurendaks laste arvu, kuid aitab kindlasti muuta ühiskonda rohkem lastest hoolivaks.

Rahvas võib ennast toekana tunda vaid siis, kui tema saatust kujundavad need, kes eriti tulevikule mõtlevad - lastevanemad.

Just lastega perede osakaalu tõstmine ühiskondlike otsuste kujundamisel võib kindlustada, et neis peetakse ka edaspidi silmas laste kasvutingimusi - hariduskorralduse taset, võõrtööjõu juurdevooluga, aga ka liigse laenukoormusega kaasnevaid ohte.

Kui me ei anna täiendavat valimisõigust kõigile inimestele, viib see ühiskonna vananemise puhul olukorrani, kus enamik valijaid on eakad.

Lõpuks võib Eesti ühiskonda iseloomustada omamoodi gerontokraatia sünd.

Ei meie ega teisedki rahvad siin vananevas Euroopas ei pruugi niimoodi kauaks enam arenguhoogu säilitada.

Kaduma võib minna tunnetus, et täna tehtud otsused mõjutavad ilmtingimata järgmisi põlvkondi.

See ei olegi nii uskumatu, kui kujutada ette, et paarikümne aasta pärast on praeguse süsteemi jätkudes enamik siinseid valijaid vanemad kui viiskümmend.

See omakorda võib tuua kaasa poliitiliste strateegiate lühiajalisuse, võib tähendada näiteks eelarveliste otsuste tegemist tulevaste põlvkondade arvelt.

Oleme demograafilise kuristiku serval, kus tavaliste vahenditega midagi ei saavuta. Uuenduse sisseviimisel kasutame lihtsalt ära ühiskonna sisemised ressursid, ilma et hakkaksime kedagi diskrimineerima.

Need ligi kolmsada tuhat täiendavat häält mõjutavad oluliselt nii valimistulemusi kui sellest tulenevalt muidugi poliitikute käitumist, sest alaealiste laste vanemad on selgemalt väljakujunenud eelistustega valijate hulk.

Neid ei osta ära ei viiesaja ega seitsmesaja krooniga - neile läheb korda just ühiskonna pikem arengusuund.

Hääleõiguse andmine lastele tähendaks küll vajadust muuta põhiseaduse sätet, kuid ikkagi selleks, et järgida põhiseaduse mõtet. Vähemalt seni, kuni selleks on eesmärk tagada eesti rahva ja kultuuri kestmine üle aegade.

Lisaks veel pedagoogiline aspekt. Lapse eest valima minnes on emal või isal põhjust mõelda, kuidas hääletaks nende laps.

Teismelistega oleks ilus seda isegi tõsiselt arutada. Mis võiks olla demokraatia koolina lastele veel õpetlikum?

Eesti vajabki uut suurt ideed, mis mõjutab oluliselt meie ühiskonna aren­gut tulevikus ja on ka kogu vananevale Euroopale eeskujuks.

Eeskujuks konstruktiivsus

Ka haridusküsimusi arutati mõttetalgutel väga konstruktiivselt.

Kui tihti on tunne, et laste arvu vähenemisest ja õpilastele võrdsete võimaluste pakkumise vajadusest tingitud koolivõrgu ümberkorraldamisele lähenetakse liiga erakonnapoliitiliselt ja hüsteeriliselt, siis mõttetalgulised olid sellisest vaimuvaesusest vabad.

Ei kirutud valitsust, vaid arutati, mida teha, et lapsed koolis, ja seejuures just nimelt kohalikus koolis käiksid.

Kogukondade põhiküsimus oli, kuidas oma kooli paremaks muuta ja teha seda atraktiivsemaks ümbruskonna perekondade jaoks, nii et see alles jääks.

Kui lastel on koolis hea olla, siis jäävad pered truuks just oma koolile ja kadu pole karta.

 

 

 

Avaldatud lisaks:

02.06.2009 Põhjarannik

03.06.2009 Meie Maa

Allikas: Virumaa Teataja

Märksõnad

Lukas, laps, hääl, mõttetalgud

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing