Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Õpetajate palgakärpe suurus tuleb otsustada lähinädalatel

22.05.2009 | Kristi Helme | Rahandus, Haridus

Riigieelarve teise kärpe üle käivad tulised vaidlused. Rahandus­ministeeriumi nõutav kärbe tähendaks õpetajatele 11,8% palgakaotust, Tõnis Lukas loodab piirduda 4% kärpega.

Kui suur on uues kokkuhoiukavas haridusvaldkonna kärbe?
„Haridus- ja teadusministeerium esitas omalt poolt 250 miljoni kroonise kärpeettepaneku, rahandusminis­teerium nõuab meilt siseministri jõulisel toetusel 450 miljoni kroonist kärbet. Selline kärbe tähendaks aga õpetajate palga alampiiri vähendamist 11,8% ulatuses. Ma ei saa sellega mingil juhul nõus olla. Me ei saa kärpida õpetajate palku nii palju, et neil tekib lootusetuse tunne ja me ei suuda koolidesse enam õpetajaid leida.
250 miljoni krooni kärpimine poole aasta pealt on niigi tõsine samm, sest mõjutab otseselt töötajate palku ja hari­dusasutuste tegevuskulusid. Hari­duses ei ole n-ö õhku sees, puudub ka lisatasude puhver. Küsimus ei ole mõne hanke tegematajätmises, vaid inimeste palgas ning töö- ja õppimistingimustes. Peame lähenema haridus- ja teadusvaldkonnale pieteeditundega.
Haridus- ja teadusvaldkond on ol­nud meie prioriteet. Hariduse osatähtsus on tõusnud nii põhi- kui ka lisaeelarvet tehes, negatiivsete eelarvetega on meilt kärbitud kõige vähem. Eesti konkurentsi­võime tagamiseks on oluline, et see jätkuks ka tulevikus. Solidaarsus on kärpeid tehes küll oluline, aga leian, et kõiki valdkondi ei peaks võrdselt käsitlema."

Mida ja millises mahus plaanite kärpida?
„Meie esitatud kava tähendab 8% baasmaksumuse langust ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Samas ma­hus peaks vähenema ka teaduse rahastamine. Õpetajate palga alammää­rasid peaksime vähendama 4% võrra.
Praegu peatub ka sülearvutite prog­ramm. Veebruarikuiste kärbetega oleks selleks raha veel jätkunud, aga nüüd enam mitte. Samas jätkub Tiigrihüppe SA kaudu riigi toetus koolidele moodsa tehnoloogia muretse­misel. Säilivad ka 200 000-kroonine lähtetoetus uutele õpetajatele ja tasuta koolilõunad lastele põhikooli lõpuni."

Kas hea stsenaariumi järgi oleks õpetajate palk siis samal tasemel kui 2008. aastal?
„Jah, palkade alammäärad oleksid sel juhul täpselt samad. Ma ei arva, et õpetaja peab olema ühiskonnas eristaatuses, kuid on väga oluline, et kõikides koolides oleksid kvalifitseeritud õpetajad. Sellest sõltub meie ülikoolide ja riigi edukus tervikuna, sest just põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis tehakse ära kõige tähtsam töö. On väga tähtis, et õpetaja palga alammäär saaks lõpuks võrdseks riigi keskmise palgaga. Südamega oma tööd tegeva õpetaja tööd peab tunnustama nii, et tal ei oleks muret äraelamisega."

Millal tulevad lõplikud otsused eelarve ja palgakärbete kohta?
„Riigikogu peab vähendatud mahus eelarve vastu võtma juuni keskpaigas. Eelarveotsused peavad olema tehtud enne seda, sest ainult nii saab eelarve rakenduda 1. juulist. Kui me ei suuda selleks ajaks kärbet ära teha, on 1. au­gustil kärpida ja selle järgi eelarvet planeerida palju raskem.
Oluline on, et asutustel oleks võimalik aasta lõpuni palgad välja maksta ja katta oma tegevuskulud. Kui me praegu valusaid otsuseid ei tee, on oht, et aasta lõpus ootab meid ees palju sundpuhkusi ja palkade maksmata jätmisi. Otsustajate ring tõmbub järjest koomale ja seepärast on raske öelda, kas ja millal me oma eesmärgi saavutame. Selge on see, et tulud ja kulud on vaja tasakaalu viia. Kui kaotame rahvusvahelises majanduses praegu usaldusväärsuse, helbime seda suppi veel aastakümneid. Lätis toimuvad praegu mitmekümneprotsendilised kärped ja koondamised palju suuremas mahus kui Eestis. Vähemalt hariduses meil ei koondata. Loodan, et oleme esimeste hulgas, kes majanduskriisist välja tulevad, sest oleme mobiilne ja kiiresti otsustav ühiskond."

 

Allikas: Õpetajate Leht

Märksõnad

Lukas, õpetajad, palk

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing