Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Küsimus: Mida te lähete Euroopa Parlamenti tegema?

Kavatsen lisaks muule tegutseda kahel alal, kus millegi ärategemine sõltub europarlamendi võimaluste piiratusest vähemal määral kui nendes tegevustes, mis Brüsselisse kippujatele tavaliselt heiastuvad. Mõlemad alad eeldavad peale vastava kontseptsiooni ja tegevusprogrammi väljatöötamise veel keelteoskust ja rahvusvahelise suhtlemise kogemust.

Esiteks: Euroopa peab taasleidma oma eneseuhkuse. Inimesel on raske uhke olla oma maa või maailmajao peale, kui see ei räägi juba lastele koolis oma saavutustest minevikus ja praegu - olgu kultuuri, majanduse, spordi või mistahes vallas.

Ameeriklastel, aga ka hiinlastel, jaapanlastel ja kellel kõik veel jääb seda uhkust ülegi. Aga meil jooksevad vana kultuuriga, muuhulgas vana ja rikka riietumiskultuuriga eurooplased vist juba poolsada aastat ringi Põhja-Ameerika karjaste tööpükstes. Kas kellelgi pole pähe tulnud leiutada europüksid ja/või - pintsak, millele Aasia ja Ameerika tormi jookseksid?

Euroteadvus, eurouhkus vajab sihikindlat edendamist, kultiveerimist. Rikka mineviku tutvustamise kõrval eeldab see vahetegemist eurooplaste ja teiste maailmajagude inimeste vahel; praegusest palju enam ühist, üleeuroopalikku majandustegevust ja poliitikat; ühiseid tulevikunägemusi.

Euroopa enesehinnang on liiga madal, eneseusk liiga nõrguke selleks, et Ameerikaga või Aasia nn tiigritega võistelda. Europotsentrism on kindlasti ühekülgne ja osalt ka ülekohtune maailmavaade, aga vastupidine nähtus on vähemalt niisama hull. Inimrühm, mis hindab iseennast teistest sama järku rühmadest kehvemaks, lakkab olemast.

Aga Eesti? Parlamendiliikme aeg kulub teadagi peamiselt suhtlemisele. Europarlamendis suhtlemine on suurepärane võimalus luua eesti imagot, mis praeguseks ei ole veel välja kujunenud (see võtab lihtsalt rohkem aega, kui meil kasutada on olnud). Teised peavad teada saama, et eestlased on muidu nagu inimesed ikka, aga neil on mõni tore ja mõni naljakas iseärasus. Ilmselt on mõistlik, kui katsume neid meie iseärasusi ise välja valida ja katse korras käibele lasta, et näha, mis iseärasusteks Brüsselis veel ruumi on.

Mõlemad asjad - Euroopa eneseteadvuse upitamine ja Eesti kujundi loomine - on seotud rohke rääkimisega. Suur osa tööst on tehtud siis, kui eurooplane olla on uhke ja hää, ja eestlane esineb tegelasena etnilistes anekdootides, ja hollandlane alustab tänavakohvikus juttu poolakaga: «Tead, mis see eestlane eile rääkis? Ta ütles, et neil on eelarve kogu see aeg tasakaalus olnud, ja peaaegu kõik töökohad on alles. Kuidas nad seda teevad?!»

 

Allikas: Tartu Postimees

Märksõnad

Peeter Tulviste, Euroopa Parlament, eurovalimised