Kellamehest ja valitsejast

22.05.2009 | Peeter Olesk | Riik

Kes on lugenud Oskar Lutsu Tootsi-sarja, on ehk märganud, et «Suves» on Paunvere kellamees Kristjan Lible märksa lõbusam kui Joosep Toots. Kentucki Lõvi on mõtlik. Kaugelt mõtlikum kui Paunvere vana apteeker, kellel oli alati kärakas käepärast. Kui Toots elaks meie päevil, kas ta oleks keset iseseisvust rõõmsam kui tookord vabariigi algul?

Ravi ilma diagnoosita

Nagu «Kevadest» teada, oli ka Lible elus üks kurb aeg, kui ta mõistis, et on järsku ülearune. Et matta saab ka kella löömata («Kevade» on kirjutatud umbes samal ajal kui Gustav Suitsu «Kerkokell»). 100 000 töötut ei saa olla riigile vajalikud, liiati kui me lisame neile pensionärid. Ühel õhtupoolikul rääkisime umbes 50aastase daamiga, kes on töötu juba pool aastat. Tallinnas, kus ta elab, anti talle nõu minna Raplasse - seal olevat sabad tööturuametis lühemad. Raplas teatati talle, et tallinlasena te meie alla ei käi, minge Keila. Reispassiks anti talle kaasa soovitus, mis polnudki rumal: võtke kaasa hästi paks raamat, jõuate vähemasti veerandi ikka läbi lugeda. Lugeski, aga kui jõudis luugini, kuulis vastuseks, et tööpäev on tänaseks lõppenud. Kõik. Käige minema.

Me oleme löönud kelli, nagu oleksid kõik nädalapäevad täis ainult pulmi. Edu ja edulugusid. Justkui poleks surma olemaski.

On olemas niisugused mõisted nagu «rahvusliku ühtsuse valitsus» ja «ametnike valitsus». Nende võimalikkusesse Eestis ma ei usu, sest mõlemad lahendused on ajutised. Pigemini on usutav vähemusvalitsus, mis paraku juhib riigi aga triivi. Keskerakonna välistamine uuest mõeldavast koalitsioonist on minusugusele arusaadav. Kuid kas keegi on mõelnud poliitilisest tasakaalust riigis, mille keskvõimu peavad valitsema parempoolsed, ent pealinna juhivad vasakpoolsed? Kui parempoolne on igavesti parem, mispoolest siis vasakpoolsed on alati halvad? Igas asendis?

Lennart Meri ei kasutanud mõistet «valitsuse remont». Tema eelistas viisakamat sõna - «ümbermöbleerimine». Praegu on niisugune sõna liiga ilus. Valitsust juba on servast remonditud ja kui Ivari Padar osutub valituks Euroopa Parlamenti, siis remont jätkub. Ükski ei ole innukas aga rääkima koalitsioonilepingu remondist, ehkki ka see on vajalik. Kas meil käib kapitaalremont või sanitaarremont? Seal on vaks vahet.

Kõigest üks näide. Portfellita ministrite kahe koha kaotamine vähendab sotsiaaldemokraatide ja IRLi osakaalu senises koalitsioonis kummaltki ühe positsiooni võrra. Mis seda kompenseerib, kui kõik kolm osapoolt jäävad koalitsioonis võrdseteks? Portfellide ümberjagamine kestab minimaalselt paar kuud, ministeeriumide harjumine uue juhtkonnaga vähemasti pool aastat. Meil ei ole aega isegi mitte aega tagasi keerata.

Valupunktide hierarhia

Matemaatikas on olemas sääranegi valdkond nagu optimaalse juhtimise teooria. See peab juhtima olukorrani, kus parim lahendus saavutatakse vähimate vahenditega. Järgnevad kaheksa punkti niisugusele nõudele ei vasta, sest neid on liiga palju. Nendeks on: 1) tööpuudus; 2) eelarve tasakaal; 3) töötuskindlustus; 4) haigekassa; 5) iive; 6) kodud; 7) haridus; 8) aktiivne eksport. Kindlasti saab selliseid punkte järjestada ka teisiti ning neid võib vabalt lisada.

Paraku ei saa ainsatki nendest punktidest lahendada poole aastaga, isegi mitte paari aasta jooksul. Venemaa jõudis tuumauuringute nullpunktist mehitatud kosmoselennuni 27 aastaga. Ameerika jõudis samasugusest nullpunktist inimese maandumiseni Kuul sama pika aja kestes. Miks me arvame, et just meie läheme Ameerikast ette, jättes Venemaa kaugele seljataha?

Prioriteete ei saa olla lugematul hulgal. Ainult et kui prioriteediks on tööpuuduse vähendamine, siis ma tahaksin teada, kuidas tekivad uued töökohad, kui vanad pole kadunud. Kas nii, et ametnikud saadetakse tootvale tööle? Nõnda arutlesid omal ajal trotskistid ja stalinistid...

Ma ei ütle midagi uut, kui kordan: aastal 2007 sõlmitud koalitsioonileping tuleb ümber teha. Ainult tugev valitsus tunnistab, kui ta on eksinud. See on kirjas juba Dumas' musketäri-sarja teises osas, romaanis «Kakskümmend aastat hiljem» (värskeima väljaande, 2008, järgi lk 480). Teiste sõnadega, see oli teada juba 17. sajandil.

Kellamehest ja valitsejast

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing