Töötud tööturule tagasi

06.06.2008 | Ott Lumi | Sotsiaal, Majandus

Riigikontrolli hiljutine audit "Riigi tegevus tööjõuturult tõrjutute tagasitoomisel tööjõuturule" näitas kätte terve hulga kitsaskohti selle probleemi lahendamisel. Esimene probleem, mis silma torkab, on riigi tööturumeetmetega tegelevate asutuste ning kohalike omavalitsuste nõrk koostöö.

Ene Pajula rõhutab vaga õigesti just kohaliku omavalitsuse tähtsat rolli töötuse probleemi lahendamisel. Kui inimestega piisavalt ei tegele, ei jõuagi paljud neist riiklike tööturuteenuste juurde. Omavalitsustel peab olema oma riskirühmadest hea ülevaade ning valmidus neid esmatasandil nõustada. Laiemalt võttes on küsimus omavalitsuste üldises suutlikkuses oma rahvale avalikke teenuseid osutada.

Kes arvel pole, jääb kõrvale

Riigi poolelt on tööturu riskirühmadest ülevaate saamiseks õnneks siiski üht-teist teoksil. Nimelt viiakse sotsiaalministeeriumi tellimusel praegu läbi uuringut, mis peab näitama kätte selle valdkonna kitsaskohad ehk selle, millised lõksud on abivajaja ja tööturu teenuse vahel. Kus on info kättesaamise raskused, kus on tugi väiksem, kui oleks tarvilik jne. Lisaks uuringule on ettevalmistamisel riigi tööturu ühtne infosüsteem, mis liidab kõik tööturuga tegelevate instantside andmestikud tervikuks ja peaks esmakordselt andma põhjaliku ülevaate tööturumeetmete tarbijatest ning nende käitumisest.

Pajula on oma artiklis juhtinud tähelepanu aga veel ühele väga olulisele küsimusele, mille on välja toonud ka Riigikontrolli audit. Nimelt käsitlevad riik ja omavalitsused töötuse puhul riskirühmana ainult neid, kes on end töötuna arvele võtnud, jättes kõrvale riskirühma servas asuva kontingendi, kellel on teatud ajutised raskused ja kelle puhul oleks tulemusliku abi tõenäosus märgatavalt suurem. Siia liigituvad ennekõike sõltuvus probleemidega inimesed, aga ka noored ja tööturult kaua eemal olnud emad. Väikse riigina ei saa me lubada endale sellist luksust, et nii suure potentsiaaliga sihtrühmad nii kergelt tööjõuturult eemale jäävad. Kui vaadata võimalikke lahendusi, siis ilmselt on siin üks koht, kus tuleks rakendada oluliselt enam paindlikke töövorme, nagu näiteks osaajaga töö, mida tööturult mõnda aega eemal olnute tööellu tagasi toomisel oleks paslik rakendada.

On vaja nii raha kui ka odavamaid lahendusi

Kolmas oluline aspekt on nõustamine. Pole saladus, et näiteks sõltuvusprobleemidega töötute seas on palju selliseid, keda tööandjad ei soovi tööle võtta. See kontingent vajab abi. Sama probleem kimbutab noori emasid. Need sihtgrupid vajavad ennekõike sotsiaalse rehnbilitatsiooni või psühholoogilise nõustamise teenust, kus saaks appi tulla just omavalitsus. Paraku on omavalitsuse sotsiaaltöötajate jõudlus vaga piiratud ning haare kitsas, kusjuures see probleem on teravam suuremates omavalitsustes nagu Tallinn.

Sotsiaaltöötajate tulemusteni jõudmine võtab aega, samas on ka kiireloomulisemaid ja vähem kulukaid lahendusi. Näiteks tuleb asuda ravikindlustuse rahast kompenseerima ka sõltuvusravi. Seega, vajakajäämisi tööturunõustanvise täiustamisel on küllaga, seda nii omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Küla ja tänava tasandil

Ene Pajula artiklis kirjeldaiud rööturunõustamise pilootprojekt BSF-i raha eest on hea näide sellest, kui oluline on probleemidele vastu astuda rohujuure tasandil. Arvan, et tõenäoliselt liituvad tööturuamet ja löötukassa peaksid uue püsimeetmena pakkuma töötuninõustamise teenust koostöös omavalitsusega. Me ei saa suhtuda töötuse probleemi passiivselt ja oodata, kuni inimene jõuab ahastuses ja depressiivsena toonikassa ukse taha abiraha järele. Vaja on sekkuda varakult ning seda saab kõige edukamalt teha küla ja tänava tasandil. Kui vaatame meie majanduskonjunktuuri ja tõsiasja, et liigume kiiresti tööjõupuuduse faasist tööpuuduse faasi, on vajadus sellise, teenuse järele lausa karjuv.

Töötud tööturule tagasi

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing