Euroopa Liit ei vaja uut energiahartat

08.05.2009 | Marko Mihkelson | Majandus, Keskkond, Euroopa

Venemaa president Dmitri Medvedev teatas 20. aprillil Soomes, et teeb ettepaneku muuta globaalseid energiasuhteid, asendades energiaharta lepingu uue raamdokumendiga. See on Kremli kaval käik, kuidas varasemaid kohustusi eirata ning tõsiseid juriidilisi probleeme lahendada.

Medvedevi meelest ei ole Venemaa seotud 1994. aastal sõlmitud energiaharta leppega ning võib seepärast julgelt pakkuda uut lähenemist. Meeldetuletuseks: Venemaa kirjutas leppele alla, kuid hiljem ei ratifitseerinud seda.

Pole välistatud, et lähema paari kuu jooksul teeb Haagi rahvusvaheline kohus otsuse, mille tulemusena siiski kinnitatakse Venemaa seotust energiaharta ning sellest lähtuvate kohustustega. Kreml on mures, sest energiaharta kohustuste kinnitamine kohtus võiks anda näiteks naftakompanii Jukos endistele omanikele võimaluse esitada Venemaale vähemalt 28 miljardi euro suurune hiigelnõue. Seda püüab Moskva mõistagi vältida. Samas peaks olema Euroopa Liidu huvides, et mängureegleid ei muudetaks ühe poole survel. Energiaharta sätete üle võiks vaielda ja neid täiustada, kuid dokumenti ennast ei tohiks mingil juhul minevikku saata. Pealegi ei ole Euroopa Liit siin ainus tegur. Hartaga on liitunud 49 riiki, mistõttu on tegemist toimiva globaalse energiasuhteid seletava dokumendiga.

Kreml on mures, sest energiaharta kohustuste kinnitamine kohtus võiks anda Jukose endistele omanikele võimaluse esitada Venemaale 28 miljardi euro suurune hiigelnõue.

Euroopa Liit ei vaja uut energiahartat

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing