Kaugtöö kui esimene lahendus töökohtade taastekkeks

07.05.2009 | Ülo Tulik | Majandus

Tööpuudus on olnud Võrumaa jaoks kogu aeg päevakajaline teema. Kahe aasta tagune majandusbuum lõi eksliku kujutelma, nagu oleks see probleem lahenenud või lahenemas. Tegemist oli lihtsalt kiire kasvu perioodiga, mis aitas tasa teha vahepealseid raskemaid aegu, kuid ei pannud arvestama võimalike tagasilöökidega tulevikus.

Esimest korda puutusime töötusega tõsisemalt kokku 1990ndate aastate esimesel poolel. Igapäevase teenistuseta jäänud inimeste arv oli siis mitu korda suurem kui praegu. Paljud maakonna majandikeskused ja metsakülad muutusid vaid tähiseks kaardil. Nende endist hiilgust peegeldavad siiani lagunenud tootmiskompleksid.

Kiirele majandusedule eelnenud aastatel lahkusid paljud võrumaalased parema töö ja elu otsingul kaugemale. Need, kes jäid, suutsid ümber õppida ja uue eriala omandada, leides töö ennekõike maakonna tõmbekeskustes, suuremates asulates. Majanduse struktuur jäi aga samaks mis Nõukogude võimu lõpuaastatel.

Tööpuuduse juured peituvad minevikus

Võrumaa jaoks on tööpuudus olnud probleemiks number üks iseseisvuse taastamisest peale. Aasta-paar tagasi olukord mõnevõrra leevenes. Näiteks ei leidunud siin kandis peret, kelle isa või poeg ei oleks töötanud ehitajana Tallinnas või Soomes. See lasi majandusedul siingi eredamalt särada.

Praegune seis on hoopis troostitum, sest paljud neist on kaotanud ka seal töö. Selle kõrvale võib panna igapäevased kurjakuulutavad teated olukorra kohta maakonna tööturul. Majandussurutis on löönud valusalt maakonna mitut edukat ettevõtet, sundides neid uksi sulgema või jätkama tööd osalise koormuse ja tööajaga. Tekkinud olukord paneb seniseid väärtusi ja tõekspidamisi ümber hindama.

Maakonna ettevõtlusprobleemid on suuresti peidus meie majanduselu struktuuris. Aastatel, kui tööpuudus asendus näilise tööjõupuudusega, kasvas töökohtade arv valdkondades, kus toodeti lisandväärtust just olemasolevale majanduskeskkonnale, nagu puidutööstus, ehitus, esmane teenindussektor. Teisisõnu panustati nendesse valdkondadesse, mis tõid kiiresti tulu, kuid mille jätkusuutlikkus sattus esmakordselt löögi alla 1990ndate aastate alguses.

Paljud majanduseksperdid on juhtinud tähelepanu, et kui majandussituatsioon muutub, muutub kõige kiiremini just selliste töökohtade arv, millel on madalam lisandväärtus ning kus ollakse orienteeritud ennekõike odavale allhankele.

Praegune ning järgmisteks aastateks prognoositud majanduslangus kahandab aga nendes valdkondades töökohti eelneva kasvuga võrreldavas mahus. Võib öelda, et poole aasta pärast on olukord suure tõenäosusega mitu korda halvem. Seda me aga lubada ei saa, sest kui pole tööd, pole ka inimesi ja vastupidi. Võrreldes Nõukogude aja lõpuaastatega, on maakonnast lahkunud peaaegu sama palju inimesi, kui on praegu Võru linnas elanikke. Sama suurt väljarännet maakond enam üle ei ela.

Selleks et mustemast mustemat stsenaariumi vältida, tuleb kohe asuda tööpuuduse leevendamiseks samme astuma. Suur roll on selles avalikul sektoril, sealhulgas maavalitsusel ja omavalitsustel. Väited, et kohalik omavalitsus ei suuda uute töökohtade loomise eest seista, ei kannata mingisugust kriitikat. Teerajaks on olnud Vastseliina vald koos tööstusalaga.

Uued töökohad maakonda!

Üheks meetmeks, mis aitab uute töökohtade tekkele kaasa, on innovaatiliste ja paindlike töövormide väljaarendamine. Kaugtöö on siin esimene märgusõna.

Tegemist ei ole jalgratta leiutamisega. Juba praegu on maakonnas elanikke, kelle töölaud asub Võrumaal, kuid kontor kas Tallinnas või isegi väljaspool Eestit. Neid pole palju, kuid nad on näidanud, et ka nii saab tööd teha. Seda ennekõike valdkondades, mis on suunatud suuremale lisandväärtusele, olgu selleks nõustamis- ja konsultatsiooniteenused, projekteerimine või tasuvusanalüüsid.

Lisaks pakub võimalusi nende teadmiste ja oskuste kasutuselevõtt, mis vahepeal on unustuse hõlma vajunud. Erkki Peetsalu välja pakutud nn konnahüpe ehk kogukonnahüpe, mis tähendab ka seda, et selle raames rakendatakse uusi tööhõive- ja hoolekandelahendusi, vajab edasiarendamist. Ajalooline elukorraldus Võrumaal on põhinenud paljuski kogukonnal, kus igaüks leiab omale rakenduse.

Kaugtöö on elu edendamise võimalus suurkeskustest kaugel olevatele piirkondadele mitmel pool Euroopas. Tegemist on ka paindliku töövormiga, mis sobib paljudele tööturu riskirühmadele nagu noored kõrgharidusega spetsialistid, puuetega inimesed, vanemad inimesed, väikelaste vanemad jne.

Selleks et kaugtöö reaalsuseks muuta, on maavalitsus viimastel kuudel aktiivselt samme astunud. Alustatud on lähteolukorra kaardistamisest, samuti on loodud töörühm. Selle ülesandeks on käivitada info- ja nõuandeteenuste keskus, mis annab alustuseks tööd vähemalt kuuele kohalikule elanikule, kes omakorda aitavad luua piirkonda kaugtöökeskuse, mis põhineb erinevate sektorite koostööl.

Töökohtade taasteke sõltub avalikust sektorist, olemasolevast oskusteabest ja toimivast regionaalpoliitikast. Eesti ei alga ega lõpe Tallinna lennujaama aia juures. Näiteks võiks Tallinnas paiknevate avalikke teenuseid osutavate riiklike institutsioonide (töötukassa, tööinspektsioon jne) halduskoormust kaugtöö vormis vähendada.

Küsimus on maakonna jätkusuutlikkuse tagamises ning kaugtöökeskuse loomine on esimene samm sel teel.

Kaugtöö kui esimene lahendus töökohtade taastekkeks

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing