Ettevõtete rahvusvahelistumine - mitte võimalus, vaid ainuke võimalus

29.04.2009 | Juhan Parts | Majandus

Rahvusvahelistumine on märksõna, mis võiks iseloomustada iga riigi püüdlusi, kelle majanduslikud ambitsioonid ulatuvad kuulemale koduka märal oma turbeks põllusaaduste kasvatamisest.

Samas on majanduskriis toonud kaasa globaalse kaubavalietuse vähenemise ja pidurdanud kapitali liikumist arenevatele turgudele. See on vallandanud ka skeptilised visioonid üleilmastumise peatumisest ja vabakaubandust kahjustava protektsionismi uuest esiletõusust. Meedia pajatab Ida-Euroopa riikidest välismaale tööle suundunud inimeste tagasipöördumisest oma kodumaale. Kas see on suur tagasipööre varasemate hallimate aegade juurde maailmamajanduse ja kaubanduse viimastel kümnenditel üha rahvusvahelisemaks ja kirjumaks muutunud tegelikkusest? Mitte tingimata. Praegusel ajal kogevad majanduslangust küll nii maailma suurriigid, nagu USA ja Saksamaa, kui ka vaiksemad ning arengus tagapool olevad riigid. Veel eelmisel sügisel üsna levinud ennustused, et arenevad turud elavad seekordse krüsi üle arenenud majandustest lihtsamini, on taas kord osutunud pigem paikapidamatuks ja peale on jäänud investorite soov viia raskuste ilmnemisel kapital tagasi kodumaale. Siiski on ilmselt liialdus arvata, et see muudab ebaoluliseks globaalsest tööjaotusest pikemas perspektiivis tuleneda võivad eelised. Varade hindade ning ka tootmise kulubaasi langus muudab maailmamajanduse konjunktuuri paranedes teistesse riikidesse investeerimise taas varem või hiljem atraktiivseks ning kapitalisiirded ja ka tehnoloogia levik saavad uuesti hoo sisse.

Eesti on koht maailmakaardil, mitte eraldi planeet. Ütlematagi on selge, et ka Eesti jaoks on rahvusvaheline koostöö edukana olemiseks ainuke mõeldav viis. Maailma mastaape silmas pidades ei ole ohtu orienteeruda liigselt miniatuursele siseturule enam tarvis ette kujutada - mõneski meie majandussektoris on need saanud reaalsuseks ja õppetunniks. Ent rahvusvahelise koostöö dimensioon ei ole tähtis üksnes majanduses, vaid samavõrd teistes eluvaldkondades, eelkõige teaduses ja hariduses.

Kuidas on kulgenud Eesti integreerumine vabasse maailma? Kuigi majandusraskuste ajal prevaleerib kriitiline suhtumine, tundub mulle, et ka praeguste tagasilöökide taustal on põhjust öelda - oleme maailmaga suhete loomisel ja arendamisel olnud üsna edukad, eriti arvestades positsiooni, kust tuli eelmise kümnendi alguses pihta hakata. Jälgime täna maailmas toimuvat ning suhtleme teiste riikidega, olgu siis ettevõtete, ülikoolide, riigiasutuste või isiklikul tasandil, kordi rohkem kui toona ja sellevõrra tuntakse ka meid paremini.

Edu jaoks on vajalik oma konkurentidest mingil moel eristuda, omada soodsat investeerimiskliimat ning mainet, mis julgustab meiega koostööd tegema. Ekspordimahtude kasvatamine ning uute välisinvesteeringute ligimeelitamine on Eesti majanduse peamised väljakutsed. Kumbki neist pole praeguses olukorras pingutamiseta saavutatav - nõudluse vähenemise käes vaevlevad kõik meie ekspordi sihtriigid, välisinvesteeringuid pidurdab muu hulgas see, et välismaal käsitletakse Balti riike sageli ühtse piirkonnana, mis praeguses kriisis enim kannatab. Tõsi on ka see, et mõned meie senised eelised, mis meile investeeringuid toid, enam varasemal kombel ei tööta. Just neil põhjustel on tarvis oma tegevus uuesti läbi kaaluda ja mõtestada. Kuidas aidata välisinvestoritel Eestit leida? Mida tuleks ette võtta, et Ameerika välisinvestor tahaks oma kapitali paigutada just Eestisse ja mitte meie konkurentide majandusse? Kuidas saab suurendada Eesti tootjate kauba eksporti näiteks meie jaoks tähtsuselt kolmandale eksporditurule Saksamaale - ja seda ajal, kui nõudlus on madalseisus? Nende küsimustega tegelemisel pean ma lisaks erainitsiatiividele tarvilikuks ka läbimõeldud riiklikku tegevust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma kõdulehele tutvumiseks, arvustamiseks ja ettepanekute kogumiseks välja pannud Eesti rahvusvahelistumise tegevuskava a Made in Fstonia" tööversiooni. Lähiajal soovime tegevuskava esitada ka Vabariigi Valitsusele. Tegevuskava sisaldab lisaks juba käivitatud ettevõtmistele mitmeid uusi algatusi, mis tuleb kolme aastaga ellu viia. Fookus on niisiis kahel võtmeteemal: kuidas tuua rüki rohkem välisinvesteeringuid ning kuidas kasvatada Eesti toodete ja teenuste eksporti välisriikidesse.

Oleme olnud välisinvesteeringute jaoks seni atraktiivne - Eesti on üks inimese kohta kõige rohkem välisinvesteeringuid saanud riikidest Kesk- ja Ida-Eu roopas. Kui üheksakümnendatel aastatel tulid välisinvesteeringud rohkeni endiste riiklike ettevõtete erastamise tulemusena, siis sellel sajandil on argumendiks olnud Skandinaaviamaadest odavam kvalifitseeritud tööjõud ja kiire kasv Läänemere piirkonnas.

Meil kehtib üsna lihtne tulumaksusüsteem, mis on võimaldanud ettevõtete teenitud kasumi tulumaksuvabalt reinvesteerida. Selle atraktiivsuse suhtes on ettevõtjad kull viinnüstel aastatel hakanud esitama ka kriitilisi seisukohti, seades küsimuse alla, kas see toimib investeeringute ligimeelitajana või tuleks olulisemaks pidada ettevõttest väljavõetava tulu maksustamise reegleid.
Kuidas vallutada välisturge?

Eesti eksportijad näevad välisturgudele laienemisel peamise väljakutsena sealset tugevamat konkurentsi. Lisaks valitseb praeguse ülemaailmse majanduskriisi tingimustes nõudluse vähenemine ning omakorda on tekkinud ka probleemid ettevõtete rahastamisel.

Selleksj et aidata Eesti ettevõtetel välisturge vallutada, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) ja Kred-Exil erinevaid meetmeid, kuid lisaks neile pakume välja ka rea teisi tegevusi. Väga oluline on näiteks info kättesaadavuse parandamine - ühe võimaluse pakub selleks peagi käivituv koostööpakkumiste vahendamise portaal www.tradewithestonia.com. Samuti ei ole ettevõtjatel praegu piisavalt teavet EAS välisesinduste ja saatkondade majandusametnike pakutavate teenuste kohta - selle lünga täitmiseks pakume välja teadlikkuse tõstmise programmi algatamise.

Maksukeskkond ja seadusandlus mängivad suurt rolli ka ettevõtete regionaalsete peakorterite ning investeerimisfondide asukohariigi valikul. Skype ei loonud oma peakorterit ju Luksemburgi odava tööjõu ega tasemel olevate arvukate programmeerijate tõttu. Ka Eesti saaks oma regulatsioone kohendada mõne peakorteri siia meelitamist soosivamaks. Näiteks võiks kehtestada maksuvabastuse tütarühingu osaluse võõrandamise tulule. Soodustus võib olla seotud osaluse omamise perioodi, suuruse ja tütarühingule kohalduva maksumäära ja tegevusega. Sellised soodustused kehtivad mitmetes meie naaberriikides ning kuna Eestis need puuduvad, ei ole me peakorterite asukohana atraktiivne olnud. Oluline on ka maksumeetmete kujundamine, et motiveerida Eesti residentsust. Näiteks analüüsitakse võimalusi, kuidas motiveerida Eestisse asuma välismaiseid väikeettevõtjaid ja jõukaid üksikisikuid. Näiteks saaks kehtestada Eesti residendist investorile väärtpaberite müümisel nullprotsendilise tulumaksumäära.

Maksusüsteemi kujundamisel tuleks unustada ideoloogiliste nüansside üle vaidlemine ning proovida kujundada maksusüsteem selliseks, et see soosiks neid tegevusalasid, mille arendamine on eesmärgiks võetud. Ma ei räägi siin üksikutele ettevõtetele tehtavatest eranditest - me peame säilitama oma maksusüsteemi ühetaolisuse. Küll aga tuleks maksusüsteem kujundada nii, et ta toetaks ettevõtetes innovaatilisust, annaks ettevõtetele lisapõhjuse tegeleda rohkem teadus- ja arendustegevusega ning aitaks juurde luua uusi lisandväärtusmahukaid töökohti ja teadmusmahukaid ettevõtteid.

Ettevõtete rahvusvahelistumine - mitte võimalus, vaid ainuke võimalus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing