Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kas naise amet peab olema palgaline?

Vargamäe Andresel ja Pearul oli elu lihtne - tööd tehti koos perega ning vajadusel palgati appi mõned sulased-tüdrukud või kutsuti saunamees kraavi kaevama. Keegi ei muretsenud pensioni, haigushüvitise või puhkuseraha pärast. Ja kui peremees vanaks jäi, anti talu järeltulijatele üle.

Praegugi ei ole talupidamise vorm kuhugi kadunud, sotsiaaltagatiste teemad on aga igas taluperes pidev kõneteema. Kes maaeluga vähegi kursis on, teab, et ka tänapäeval on talumajapidamises ametis terve pere, kuigi juriidiliselt kuulub majapidamine ühes loomade ja masinapargiga peremehele. Viimane on tavaliselt oma ettevõtlusvormiks valinud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse. Põhimõtteliselt võiks ju talumajapidamine olla ka osaühing või aktsiaselts, mille aktsiad börsilegi viidud, kuid see ei oleks enam traditsiooniline talu.
Talu Eestis ei ole ainult kui tootmisüksus, vaid ka kultuuripärandi edasikandja ja rahvuslike traditsioonide talletaja ning vastutustundliku omanikrahva kujundaja.

Heameel on tõdeda, et traditsiooniline talupidamine on Eestis jätkuvalt olemas, hoolimata sellest, et suur osa põllumajandusest on koondunud endistest majanditest välja kasvanud suurettevõtetesse.

Kuigi globaliseerumine on paratamatu, peaks riik seisma hea selles eest, et efektiivse suurtootmise kõrval säiliks ka talupidamine.

Seetõttu on põllumajandusministeeriumil ettevalmistatud seaduseelnõu mitmete sotsiaal- ja tulumaksu ning pensionikindlustusega seotud seaduste muutmiseks, et parandada kogu talupere sotsiaalseid tagatisi.

Praegu peab talunik, kes tahab näiteks oma abikaasale tagada ravikindlustuse, kaasa tööle võtma. Nii tekitatakse perekonnas olukord, kus kaks ühe asja eest väljas olevat inimest peavad omavahelisi suhteid hakkama reguleerima lepingulises vormis.

Peresuhetele lisanduvad formaaljuriidilised töösuhted ehk «abielulepingule lisandub tööleping». See ei ole eluterve suhe ning sellist olukorda tuleks vältida. Sotsiaalmaksu tasumise kõrval on oluline ka talupere liikmetele penisonikindlustuse tagamine.
Sotsiaalseid tagatisi vajavad ka talupere täisealised lapsed, kes tihti on samuti majapidamises täiskohaga tööl. Kui me kogu talupere üheskoos töötamist ei soodusta, on tulemuseks olukord, kus talu ei ole enam kellelegi üle anda, sest selle noorpere on linna põgenenud ning oma elu mujale rajanud.

Talus, erinevalt äriühingust, vahetub omanik enamasti üleandmise ja pärimise teel, mitte ostu-müügi tulemusena. Siit tulenebki teine lahendust vajav probleem. Kui peremehel tekib vajadus majapidamine koos sinna kuuluva varaga noorematele järeltulijatele üle anda, toob see kaasa hulga paberimajandust ja tulumaksu tasumise kohustuse.

Nii muutub üleandmine ja edasiarendamine aga majanduslikult ebarentaabliks. Just seetõttu tuleb muuta ka tulumaksu korda talu kui tervikvara üleandmisel nooremale põlvkonnale.


Talupere sotsiaalsed tagatised on aktuaalne teema kogu Euroopas, kus põllumajanduslik tootmine toetub valdavalt taludele. Seetõttu ei ole imestada, et sarnaste probleemide kiire lahendamise vajadust on rõhutanud ka Euroopa Komisjon. Komisjon on oma analüüsides välja toonud, et märkimisväärne hulk naisi osaleb aktiivselt oma abikaasast füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega seotud tegevuses, saamata samas väärilist kaitset ja tunnustust. Euroopa Komisjon on välja töötanud ka vastava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi.

Nimetatud probleemide lahendamiseks Eestis on põllumajandusministeeriumis välja töötatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse, ravikindlustuse seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille oleme välja saatnud rahandus- ja sotsiaalministrile seisukohavõtuks.

 

Allikas: Postimees

Märksõnad

Seeder, talu, üleandmine, sotsiaalsed õigused, seadusloome