Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Rohkem väravaid maailma

08.04.2008 | Juhan Parts | Regionaal, Majandus, Maaelu

Eesti on mereriik, selles ei kahtle vist keegi: meie piirist 2/3 on merepiir, meil on Saaremaa, Hiiumaa, Kihnu ja Ruhnu ning terve hulk väiksemaid saari.

Meil on ka kaks igati arves­tatavat siseveekogu: Peipsi ja Võrtsjärv. Meri ja järved on meile omased, mistõttu unus­tame sageli, et tegu on meie rah­vusliku rikkusega, mis ei paku meile üksnes silmailu, vaid tal on täita oluline roll ka meie ma­janduses.

Eesti koha rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis määrab paljuski ära meie inf­rastruktuuri arengutase.

Eesti vajab korralikke väikesadamaid

Ühe osa Eesti infrastruktuurist moodustavad meie sadamad ja mitte üksnes meist enamikule teada-tuntud Tallinn, Muuga, Paldiski ja Pärnu, vaid ka väi­kesadamad, mis pakuvad peatumispaika nii naaberriikidest kui ka kaugemalt meid külastavaile jahtidele ja paatidele.

Kaikohti vajab ka meie aas­tast aastasse üha lisanduv kodumaine väikelaevastik.

Kahjuks vastab vaid mõni meie sadam rahvusvahelistele nõuetele, mis eeldavad tähista­tud ja piisava süvisega faarvaatrit, korralikke käisid, või­malust pesemiseks, tankimi­seks, elektriühenduseks, toidu­ainete ostuks, jäätmete ja pilsivee nõuetekohaseks ladestamiseks.

Aeg-ajalt on väikelaeval vaja teha ka pisiremonti või ostapaadivarustust. Mõistagi soovib meile külla saabunud mereturist tunda end sadamas turvaliselt, nautida kohalikku toituja koloriiti.

Vajadus kaikohtade järele kasvab

Mida suuremaks kasvab meie sisemajanduse kogutoodang ja mida kõrgemale tõuseb keskmine palk, seda enam on tule­vikus ka neid, kellele ei jää meresõit üksnes helesiniseks unistuseks.

Tekib juurde harrastajaid ja aluseid ning kõik nad vajavad suveks sadamakohta.

Nii kodumaised paadikaupmehed kui ka välismaiste väi­kelaevade riikitoojad räägivad kasvavast müügist.

Liialdamata võib öelda, et meie väikesadamais pakutava­te kaikohtade arv ei kata juba praegu meie sisemaistki vaja­dust, rääkimata sellest, et olek­sime valmis pakkuma nõuete­kohast teenust meile merdpidi väikelaevadel saabuvaile kü­lalistele.

60 miljoni krooni eest võimalusi

Sellest nädalast on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) avatud väikesadamate toetusprogramm, mille kogu-maht on 30 miljonit krooni ja mille kaudu on kõigil asjahu­vilistel võimalus saada ühe sa­dama kohta kuni 3 miljonit krooni toetusraha eeldusel, et omalt poolt leitakse sadama rajamiseks või arendamiseks sa­maväärne rahasumma.

Koos riigi toetusrahaga inves­teeritav 60 miljonit krooni või-

maldab korda teha mitmeid praegusi, aga rajada ka täiesti uusi väikesadamaid. Kui see toetusprogramm leiab aktiivset rakendust, saab sellele planee­rida ka jätku.

Usun, et Eesti rannavetes, ka meie kahe suurjärve kallastel on küllalt ettevõtliku vaimuga ja ettenägelikke ettevõtteid ja omavalitsusi, kes üksinda või ühiste jõududega haaravad pa­kutud toetusprogrammist. Täp­semaid seletusi ja tegevusjuhi­seid saab Ettevõtluse Arenda­mise Sihtasutusest.

Väikesadamad elustavad ranniku

Seal, kus on sadam, seal on aegu olnud ka elu, sinna tekivad uued töökohad, seal avanevad uued ärivõimalused, kasvab piirkonna konkurentsivõime ja areneb turism.

Loodan väga, et väikesada­mate toetusprogramm leiab ak­tiivset käsutust ning sadamais­se investeeritud raha aitab meil parandada ja tugevdada Eesti kui külalislahke ja arenenud mereriigi mainet.

Eesti rannik peab olema ti­hedalt kaetud kaunite ja nüü­disaegsete väikesadamatega.

Allikas: Hiiu Leht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing