MEIE PÕLVKONNA VÕIMEKUS ON MEIE RAHVA VÕIMALUS

20.04.2009 | Karoli Hindriks | Majandus, Karoli Hindriks, Elu

Viimastel kuude märksõnad meedias on töötus, langus, depressioon ja koondamised. Vahel tundub, nagu soovitaks ennasthävitavalt negatiivsust võimendada, et katsetada, kui sügavale põhja saab peale majanduse viia lugeja-kuulaja- vaataja meeleolu ja enesetunde. On kosta vaid üksikuid hääli, mis räägivad kriisist kui võimalusest. Sooviksin olla üks neist, sest lõppkokkuvõttes on meie endi teha, kuidas sellega toime tuleme. Nagu ütles 2007. aasta sügisel Äripäevas tabavalt Indrek Neivelt: „Ses mõttes ongi praegu huvitav aeg, mis soodustab uute ideede tekkimist.

Kui 1990ndatel poleks Soomes lama't (majanduslangus soome keeles) olnud, võiks Nokia ikka veel kummikuid toota."

KÕIK ALGAB SUHTUMISEST
Kindlasti tuleb praegu võimalikult õigeid valikuid langetada, sest olukord on tõsine. Samas loodan, et kasvav tööpuudus, eriti noorte hulgas, paneb inimesed mõtlema, kuidas edasi hakkama saada. Ehk on just nüüd õige hetk istuda arvuti taha, uurida EASi kodulehte ja teha esimesed sammud oma ettevõtte loomisel? Aastaid on korrutatud, et Eesti potentsiaal ja tulevik peituvad kõrgelt haritud tööjõus - meie ajudes. Miks me seda ressurssi siis ei kasuta? Üks põhjus on kindlasti mugavus. Me oleme kinni vanades käitumisharjumustes. Puudu jääb ka optimismist ja eneseusust. Majanduses toimuv peaks olema kasvulava uute mikroettevõtete arenguks - kõik suur algab tavaliselt väikesest. Nii sai näiteks Sir Richard Bransoni Virgini impeerium alguse koolilehest ja Th e Body Shop loodi Dame Anita Roddicki hobist sõbrannadele kreeme segada.

Meil kõigi on unistusi ja ideid, mille kallal tööd teha, et oma rada luua. Jääb vaid küsimus, kuidas saada oma ettevõtte loomiseni inimesed, kellel on idee, aga jääb puudu julgusest, eneseusust ning vajalikest teadmistest. Euroopa Komisjon on aastaid uurinud ettevõtlikkust ning eelmisel aastal avaldatud andmetest nähtub, et ELi uusliikmete kodanikud on oluliselt enam valmis nägema end ettevõtjatena kui nn vana Euroopa. Küsimusele, kui hea meelega nähtaks ennast ettevõtjana järgmise viie aasta jooksul, vastas uutes liikmesriikides toetavalt 40 protsenti, samas kui lääne-eurooplastest näeks end iseendale töökohta loomas üksnes kolmandik ning seda langevas trendis. Ameerika Ühendriikides oli aga veel 2004. aastal see protsent 46! Tähelepanuväärne on uurimistulemustes tõik, et pea kolmveerand küsitletuist (kusjuures USAs oluliselt vähem) peab ettevõtluse alustamisel probleemiks keerulist paberimajandust. Tegelikult on Eestis võimalik luua ettevõte internetis ja põhimõtteliselt kahe päevaga.

TERE TULEMAST! TASUTA
Samas peaksime juba lähiajal kehtestama vajalikud seadusmuudatused, et Eestis saaks alustava ettevõtte püsti panna sentigi paberimajandusele kulutamata. See võiks olla esimene riigipoolne toetus alustavale ettevõtjale. Ettevõtte alustamine nõuab alati mingeid kulutusi, aga juba riigilõivude ja maksudena tuleb alustajal välja käia ligi viis tuhat krooni, mis, investeerituna oma ärisse, tuleks ju varem või hiljem riigile tagasi vähemalt maksude ja ettevõtja loodud uute töökohtade kaudu. Muide, Suurbritannias ja Prantsusmaal, kus luuakse aastas sadu tuhandeid uusi ettevõtteid, läheb kogu registreerimisprotsess maksma ainult tuhat viissada krooni ehk kolm korda vähem kui meil. Tasuta ettevõtte registreerimise idees ei ole midagi originaalset, see on juba väga edukalt kasutusel Taanis ja Sloveenias. Esimene neist on majandusvabadust hindavates edetabelites maailma esimeste seas, teine on jällegi olnud kõige enam arenenud ELi uusliige, kes erinevatel aladel pidevalt Eestile „ära teinud". Piisaks, kui riik astuks proportsionaalselt väikesi samme, et saavutada tähelepanuväärseid tulemusi. Teadustööd on tõestanud, et ettevõtte loomise vabadus on seotud majanduskasvuga. Kui soovite: Londoni majanduspoliitika instituudi teadur Michele Cincera väidab eri riikide põhjal tehtud uurimuses, et ettevõtlusreformi tulemusel 1 protsent uutest ettevõtetest tähendab majandustoodangu umbes 2,2-protsendilist ja tööhõive 2,7-protsendilist kasvu. Usun, et majanduse toimimise ning väikeettevõtte majandamise ja loomise alused peaksid olema igal gümnaasiumilõpetajal nii selged, et ta tahtmise korral oskaks omal käel ettevõtte luua. Sellised praktilised oskused ei ole vähem olulised kui teadmine, kes oli Shakespeare või Aristoteles.

Praegu tuleb rõhku panna konkreetsetele programmidele, millega riik õpetaks, kuidas saab luua ettevõtet, millised on alustava ettevõtte võimalused saada rahalist toetust või laenu jne. Liigagi tihti ei jõua ideed, tahe ja raha kokku. See on probleem, millega tuleb tegeleda. Meie põlvkonnal on ju kõik vajalik iseenesest olemas - keelteoskus, töökus ja haridus. Eestil on ka soodne geograafi line positsioon, samuti infotehnoloogiline potentsiaal. Siin loodi ju näiteks Skype. Natuke rohkem usku endasse ja asugem tegudele!

MEIE PÕLVKONNA VÕIMEKUS ON MEIE RAHVA VÕIMALUS

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing