Regionaalpoliitika... väljakäigus

05.06.2008 | Peeter Olesk | Regionaal

Lähtuda tuleb sellest, et 1) avaliku halduse kulud tuleb tõmmata kokkupoole ja 2) järgmisel aastal toimuvad kohalikud valimised.

Tegelikult alustati aga mujalt, nimelt sellest, et valitsusest kutsuti tagasi regionaalminister Vallo Reimaa (IRL), kelle üks ülesanne oli saavutada, et riigikogu nimetaks ta regionaal- ja avaliku halduse ministriks. Niisiis inimeseks, kes pidanukski avaliku halduse kulud kokku tõmbama märksa ennemini, kui kriis riigieelarves selleks sundima hakkab.

Kiirusta pidurdades

Kohalike valimiste eel jõuavad ühineda mõned vallad, kuid ei jõua restruktureeruda linnad. Ei jõua muutuda minu arvates Kohtla-Järve, mille mitu linnaosa jääb hoopiski Jõhvi taha. Kui Piirissaare peaks antama Tartu linnale kui meie piirkonna kõige tugevamale omavalitsusüksusele, siis kindlasti on Tartu Tallinna ja Narva järel Eestis kolmas linn, millel on oma saar, aga – kas see ongi haldusreform?

Asja teistpidi võttes on meil kaks maakonda, mis on ülejäänutest erilisemad. Üks on Harjumaa, mis langeb ligikaudu kokku Suur-Tallinnaga. Teine on Ida-Viru, kus eestlastest elanikkond on tunduvas vähemuses. Ma ei taha kurja välja kutsuda, ent on päris selge: tugevnev Venemaa ei ole konfliktide suhtes kitsi. Mis tahes haldusreform puudutab aga ka maakondi ja eriti siis, kui peaks minema läbi minu arvates ekslik idee anda jäme ots maakondades kohalike omavalitsuste liidu kätte. Tehkem siin vahet: üks asi on halduskorraldus, teine erakondliku võimu jaotus mingis piirkonnas. Esimest annab pärast poliitilisi kokkuleppeid seadusega muuta, teise puhul maksavad ainult raha ja hääled. Kõige nõrgem punkt, kus need nii lahknevad pooled kokku saavad, ongi maakond.

Juba pikemat aega on Eesti halduskorraldus tegelikult neljatasandiline. Esimeseks tulevad vallad ja linnad – millal lahus, millal segamini (Jõhvi). Teiseks maakonnad. Kolmandaks keskvõimuorganite autonoomne haldusjaotus (näiteks kohtud). Neljandaks äriliselt mõtlema sunnitud ettevõtete omapoolne haldusjaotus (näiteks RMK või ka AS Eesti Post). Mida siis nüüd reformitakse, kas tasandite hulka või võimude lahusust? Näikse väga, et tegelikult kavatsetakse reformida hoopiski puuderdamist. Pöördugu mõni võimukandja sel juhul naise poole, kes ennast hommikul enne tööleminekut meigib ja küsigu, kas ta reformib ennast. Kui ta just vastu vahtimist ei saa, siis rõvedat sõimu küll.

Haldusüksus ja -funktsioon

Ma ei ütle, et haldusreformi tempo tuleb viia laisklooma tasemele. Ta juba on seal ehk me olemegi kogu aeg pidurdanud ja kiirustanud üksnes paberkandjatel. On aga isegi imeline, kui viia praegu haldusreform läbi kolme aastaga. Eelmine haldusreform valdade taastamisest kuni Paldiski linnaõiguste taastamiseni kestis umbes kuus aastat. Teha ses suhtes midagi uut kolme aastaga tähendab tegelikult kihutamist ehk möödasõite ja ohtu teelt uppi põrutada. "Uppi", see on riigi tasakaalustamatus. Kuid kõigepealt: mis oleks uue haldusreformi reaalseks sisuks? Kas ametnike surm? Mismoodi see võiks välja näha, kui pärast bussikonduktorite kaotamist umbes 40 aastat tagasi on meil nüüd vaja ohtrasti jänesekütte?

Ilmselt pole ükski haldusreformist kirjutav erakonnapoliitik töötanud varem päevagi ei majahoidja ega majavalitsejana. Nad kirjutavad haldusüksustest ning nende arvust, kuid väldivad haldusfunktsioone. Mis imeloomad need viimased on? Ei midagi mõistatuslikku: veevarustus ja kanalisatsioon, teedevõrk, energiamajandus, kommunikatsiooniasjad, prügivedu ja e-riigi võimaluste kättesaadavus. Me ei ole nende suhtes paigal tammunud, ent ma vist ei liialda, kui arvan, et enamik elanikkonnast ei oska endiselt peldikus käituda, kuna ta ei tea, mis see on.

See on viisakamalt öeldes väljakäik. Haldusreformil on jumet ka ilma puudrita, kui me jõuaksime kolme aastaga nii kaugele, et terves Eestis oleks avalike väljakäikude asi lahendatud hädalisele soodsalt ja lagastajale väärteoliselt. Põlva maavanem Priit Sibul (IRL) on teinud ettepaneku, et suuremate teede ääres asuksid korralikud öko-WCd. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) algatas rohelise pealinna põhimõtte, mille alla käib ka õige sittumine. Reformiks ideid rohkem kui küll!

Kui haldusreform seda asjakest ei lahenda, siis on ta kuskil väljakäigus juba ees ja koht on kinni. Kas teed püksi või lähed metsa? Kuidas sa riigi sinna kaasa vead?

Allikas: SL Õhtuleht

Regionaalpoliitika... väljakäigus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing