Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Õppige, aga mitut asja

Rooli taga istus noor daam, kahe lapse ema. Kuna erinevalt netikommentaatoritest peab taksojuhtidel olema nähtaval just õige nimi, siis temal oligi: Sirid Pärtin. Ta tunnistas, et oli oodanud järgmist klienti ehk mind üle tunni.

Järelikult, arvasin, te olete paljulugenud inimene. Jah, kostis vastuseks, ristsõnade lahendamiseks ma tõesti entsüklopeediaid ei vaja. Ja üldse olevat vale arvata, nagu oleksid taksojuhid kõik lollakad, kes muuks ei kõlba.

Õppimine südame ja õpetajate järgi

Oli ilmne, et ta sõidab taksot muuseas. Selgus, et tema õigeks alaks on aiandus, kus talvel pole piisavalt tööd. Oletasin, et tema hariduseks on Räpina. Nii oligi. Muidugi ka kodune kasvatus - ta on kärner juba kolmandat põlve. Samas ta lisas, et paljud vaatavad Räpina aianduskoolile ikkagi justkui ülevalt alla ehk teisisõnu, tolle pärisaianduse saad kätte alles Eesti Maaülikoolis. Ta oli viimases käinudki, kuid saatis kõik põrgu, kui avastas, et esmalt tuleb õppida mitu aastat säärast ainet nagu kõrgem matemaatika.

Kõrgem matemaatika kätkeb endas niisuguseid probleeme, nagu näiteks geomeetria sidumine algebraga, matemaatiline analüüs ja harilike diferentsiaalvõrrandite lahendamine. Taksojuht peab teadma, kuidas töötab diferentsiaal tema autos ülekandel võllist võlli, ent võrrandit ta lahendama ei pea. Minu seekordsel taksojuhil keskkoolis ei vedanud. Matemaatikaõpetaja soovitas kogu aeg vaadata õpikust ja füüsikaõpetaja oli pidevalt purjus. Alles Räpinas seati tal arvutamine ükskordühest kõrgemal paika ja ta hakkas saama ka «viisi». Maaülikoolis ta sedasama rividrilli korrata ei tahtnud ja Eesti Maaülikooli teda enam tagasi ei too. Tema tahab lilli kasvatada, mitte arvutada õievarre juurdekasvu või lehe pindala, mis on juba puhas integraalarvutus.

Paar tundi enne noort daami tuli jutule noormees, kes tahab astuda Kaitseliitu. Tal on gümnaasium seljataga - miks ta ei astu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse? Tuli välja, et matemaatika pärast. Ta ei jaga seda, ehkki tahab olla patrioot. Küsisin temalt, miks peab kaitseliitlane tundma Pythagorase teoreemi. Vastus oli ümmargune null. Ta ei teadnud triangulatsioonist põrmugi. Tema jaoks oli Kaitseliit ennekõike relvakandmise õigus ja munder koos saabastega. Nendest ei piisa, kui sa ei tea ja kui sul pole vähimatki aimu, kui kaugelt sa suudad kõmmutada ülima täpsusega.

Üks leidis, et aednik ei vaja kõrgemat matemaatikat, teine oli veendunud, et sõjas saab hakkama ka ilma matemaatikata. Mõlemad tahtsid endale meelepärast, andmata endale aru, et õppida tuleb liiaga. Ja puudus õpetaja, kes oleks öelnud: kui sa ei suuda arvutada, mängi vähemasti viiulitki. Taksojuhtinna, kelle kõrval ma istusin, õppis Räpinas veel tollal, kui oli elus legendaarne õpetaja Adolf Vaigla (1911-2001). Vaigla oli VT kavaler. Ta õpetas elulõngade kasvatamist. Elulõngad (Clematis) on tulikalised, mille hulgast mittebotaanik tunneb parimini ehk kullerkuppu. Kõrgemat matemaatikat ta ei õpetanud. Ent ta õpetas labida vajutamist õigele sügavusele ja mulla ümberpööramist. Too «õige sügavus» ongi kõrgem matemaatika, ehkki ilma valemiteta.

Ümberõpe ilma sulinduseta

Praegu on saanud moeks soovitada ümber-, täiendus- ja elukestvat õpet. Ümberõpe tähendab üleminekut teisele rajale. Enne olid vedurijuht, nüüd oled taksojuht. Täiendusõpe on juurdeõpe, arvutimaailmas igapäevane ülesanne. Elukestev õpe on õigupoolest jaburus, sest keegi meist ei õpi ära õiget suremist ega paranda asjaomaseid vigu. Eesti poliitikute hulgas on ümberõppinuid omajagu. Enne olid nad kroonutööl, pärast on nad eraettevõtjad. Või ka asotsiaalid kuni uue väljakutseni. Juurdeõppe vajalikkuses ma ei kahtle. Lihtsaimaks näiteks on kauba paigutamine toidupoes teisiti kui seni. Või kui telefoninumber muutub. Ümber õpitakse siis, kui jäädakse pensionile või leseks. Või - kui riik on lubanud üht, aga teeb teist. Nagu pensionikogumise teise sambaga.

Seepärast ma ei taandaks ümberõpet pelgalt töötute probleemiks. Ümberõppe kõige algelisemaks vormiks on rahareform. Õpid uuesti arvutama. See seisab meil järgmisel kümnendil ees. Millal see toimub, pole selge. Mind huvitab siinkohal küsimus, kust me leiame vajalikul hulgal noid köstreid ja vürtspoodnikke, kes asja selgeks teeksid. Kes neid juba varakult välja õpetab?

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Olesk, ümberõpe, haridus