Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Elektritootmise valikute üle on viimane aeg hakata otsuseid tegema

10.04.2008 | Majandus, Keskkond

Energia arengukava puhul on see kõige pakilisem ja kõige sagedamini minu käest küsitav küsimus: millest elektrit toota?

Eestis on lähiaegadel vaja teha konkreetseid otsuseid, milliseid elektrijaamasid rajama hakata. Osa otsuseid on juba tehtud, osa ettevalmistamisel, kuid on vaja veenduda, et kompass on õige, kuna need otsused on pikaajalise mõjuga. Küsimus pole vaid selles, kas kodus lamp põleb, vaid kas majandus on konkurentsivõimeline.

Valikuid mõjutavad globaalsed protsessid

Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg ja rakenduvad uued heitmekaubanduse reeglid. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi Euroopa Liiduga uuendada Narva elektrijaamasid. Iga jaama rajamise protsess võtab sõltuvalt jaamast aega 5-15 aastat, seega on viimane aeg hakata tegema otsuseid. Konsensuse leidmiseks meil väga palju aega pole. Ja seda olukorras, kus me kõike ikka ei tea - maailm muutub väga kiiresti.

Esimesel foorumil [energiafoorumil] kõlama jäänud seisukohaks oli, et Eesti peab ka tulevikus olema võimeline ise katma oma elektrinõudluse, sellega olid nõus kõik esinejad. See tähendab seda, et Eestis peaks ka pärast 2016. aastat olema ca 2000 MW elektri tootmise võimsusi. Millised need võimsused oleksid? Selle üle peamegi arutama.

Neid valikuid mõjutavad oluliselt mitmed globaalsed protsessid. Kui palju me suudame neid mõjutada, on iseküsimus, kuid ka nendes on meil võimalik kaasa rääkida nii Euroopa Liidu, Põhjamaade kui Baltimaade tasemel.

Esiteks, elektriturud avanevad ning sellest tulenevalt on muutunud investeeringute tegemise loogika ja turgude toimimine. Oluline muutus on see, et avatud elektriturul peab riik meelitama investoreid investeerima nendesse lahendustesse, mida riik soovib. Esmalt peab aga riik ise paika panema, milliseid jaamasid ta rajada soovib. Tänane foorum ongi osa sellest otsustusprotsessist. Kutsun üles konstruktiivsele ja julgele arutelule.

Teiseks oluliseks trendiks on energiaallikate hinna tõus, mis oluliselt mõjutab elektritootmise valikuid. Elektritootmise valikute tegemisel muutub järjest olulisemaks hindade prognoositavus ning konkurents teiste energiatootjatega. Ilma eri tootjate ja müüjate olemasoluta ei saa me tegelikult elektriturust ja selle toimimisest rääkida. Alati armastatakse tuua positiivne näide, et mis toimus telekommunikatsioonituru avamisel, me kõik mäletame hindasid enne ja nüüd. Kas see on võimalus ka energeetika jaoks, on küsimus teile, foorumil osalejad.

Kolmas, kõige suurema mõjuga trend Eesti valikute puhul on seotud uute kavandatavate heitmekaubanduse reeglite rakendamisega Euroopa Liidus. CO2 heitmekaubanduse põhimõtted, mida Euroopa Komisjon paar kuud tagasi tutvustas, tõstavad väga oluliselt fossiilkütustest toodetava elektri hinda Euroopa Liidus. Euroopa Liidus käib küll alles arutelu, kuidas neid reegleid rakendada, kuid juba praegu võib hinnata, et selle paketi mõju põlevkivienergeetikale on kindlasti olemas.

Milles oleme ühel meelel

Elektritootmises on Eestis valikuid, mille puhul on kõik ühel meelel: näiteks koostootmisjaamade juurde ehitamine tundub kõigile olevat õige suund ning sellega juba ka tegeldakse. Samas on nende jaamade potentsiaalne toodang sõltuv pidevast soojuskoormusest ning seetõttu piiratud.

Samuti on kõik enam-vähem ühel meelel selles, mis puudutab erisugustel kütustel paindlike gaasturbiinide rajamist, mis tagaksid nii reservi kui tasakaalustaksid tuulikute toodangu kõikumist. Vähene paindlikkus on Eesti elektrisüsteemi praegune selge kitsaskoht ning selle parandamiseks tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid.

Eriarvamusi on palju

Ülejäänud valikute puhul on inimestel aga erisugused arvamused. Tuuleenergia suuremahulise kasutamise puhul on paljudel kahtlusi, kuidas nende ebaühtlast toodangut saaks efektiivselt tasakaalustada. Küsimus: milliseid võimalusi pakub siin Euroopa Liidu uus taastuvenergia direktiiv?

Tuumaenergia puhul on alati küsimuseks tema sotsiaalne aktsepteeritavus, suured ühikvõimsused ja jäätmete probleemid. Hea meel on aga selle üle, et Eestis oleme lühikese ajaga jõudnud sinna, et tuumajaam kui sõna pole enam põlatud. Tuumaenergiast võib juba rääkida. Põlevkivist otse elektri tootmine on keskkonnamahukas ja tulevikus ka väga kallis, põlevkiviõlist ja -gaasist elektri tootmine on praegu veel läbi proovimata.

Kõikide nende valikute analüüsimisel tuleb arvestada energiajulgeoleku, keskkonnakaitse ja majanduslike kriteeriumidega, aga ka sotsiaalse aktsepteeritavusega. Demokraatlikus ühiskonnas peab kõiki valikuid valdav enamus aktsepteerima. Samuti peame me vältima vigu, mida on teinud teised riigid, ning õppima ka nende positiivsetest kogemustest.

Üks on selge: Eesti ei tohiks tulevikus enam olla ühe elektrijaama riik. Meie elektrivarustuse aluseks peab saama mitmekesisus ehk tegelikult võivad kõik räägitud valikud olla Eesti jaoks reaalsed.

Allikas: Põhjarannik

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing