Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Eesti Rahva Muuseum 100 ja dr. Oskar Kallas

14.04.2009 | Peeter Olesk | Kultuur

See mõttekaaslaste ring, kes tegi Eesti Rahva Muuseumi avamise 1909 teoks, polnudki väga kitsas. Avamine tähendas tookord ERM-i kui seltsi (meie ütleksime praegu "mittetulundusühing" või "kodanikeühendus" ehk kolmas sektor) esimest koosolekut 14. aprillil.

Ei olnud mingit lindi läbilõikamist, sest puudus õigupoolest oma tubagi. Tehti otsuseks, et muuseumi hakkab vedama dr. Oskar Kallas (1868 - 1946), Kaarma köstri poeg, kes oli hariduselt klassikaline filoloog ja promoveerus (sai doktorikraadi) Helsingi ülikoolis aastal 1901 esimesena folkloristikas. Enne teda sokutati rahvaluuleteadus keeleteaduse alla. Klassikaline filoloogia tähendas siis kreeka ja ladina keelt, Homerost ja Vergiliust. Uue filoloogia objektiks oli näiteks keskaegne prantsuse keel.

Kogud ja probleemid

Üks muuseum on ennekõike kogud, nende korrashoid ja süstemaatika, asjatundlik personal ning kaastöölised, sellekohane maja, rahvavalgustuslik toimetamine ja rahvusvaheline koostöö. See kõik kuulub muuseumi-asjanduse aabitsasse. 1909 tuli seda aabitsat aga alles õpetama hakata, sest ERM-i kogud olid laiali, ilma ulualuseta. ERM-i kogude aluseid oli tegelikult kolm - etnograafilised esemed ehk rahvateaduslik aines, rahvustrükis ehk kõik, mis on ilmunud eesti keeles või käib eestlaste kohta ja dr. Jakob Hurda kogutud rahvaluule. Hurda kogud asusid Helsingis ja jõudsid tervenisti Tartusse 21. juunil 1927. Rahvustrükise kogumisel ja talletamisel keset venestamist on kõige suuremad teened Eesti Üliõpilaste Seltsil. Etnoloogilise materjali teadliku kogumise algust tuleb otsida Lauluisa Kreutzwaldi tegevusest, sest Võru arstina tundis ta ümbruskonna rahva kodusid ja tema kirjadest võib lugeda, mismoodi inimesed tollal elasid.

Hiljemini lisandus veelgi üks suund, milles on väga suured teened professor Paul Aristel, kauaaegsel muuseumidirektoril dr. Aleksei Petersonil jt., nimelt idapoolsete soome-ugri rahvaste aines (on olemas ka läänepoolsed soome-ugrilased, näiteks Rootsi metsasoomlased, keda 12. tunnil jõudis uurida professor Julius Mägiste). See oli võidujooks ajaga, niisiis ka poliitiliste oludega. Praegu Eesti õpetlased meist idamale enam vabalt ei pääse ja ajalooline Ingerimaa ongi segi pööratud. Siberist rääkimata.

Oskar Kallase jaoks asetus esikohale rahvustrükis ehk eestikeelne ja eesti kohta kirjutatud trükisõna. Piltlik olles - õllekapp võib õpetada küll kirja ja puu kuivatamist, ent ta ei saa õpetada eesti keelt. Eesti keelt saab õpetada üksipäinis eestikeelne trükisõna ja Oskar Kallas tahtis, et see ei jääks vedelema. Siin oli tema õpetajaks Kolga-Jaani pastor Villem Reiman, kellel oli metsa ja raba rohkem kui jutlusekuulajaid.

Oskar Kallas oli rahvuslane selle sõna õiges mõttes, inimene, kes on oma rahva eest väljas tegudes. Säärased teod ei tarvitse muutuda ajalehe esikülje uudiseks number üks ja tihtipeale on nad üsna must töö. Kui jätad selle töö tegemata, on maailm ise aga veel mustem.

Oma katus

Saaremaa on Eesti Rahva Muuseumis esindatud ka tänasel päeval: muuseumi asedirektorina töötab Pille Runnel, kelle vanaisaks oli Tartu Riikliku Ülikooli üldajalooprofessor Herbert Ligi (1928 - 1990), orissaarlane. Küsimus on järgmine - millal valmib Raadil Eesti Rahva Muuseumi esimene oma, ainult temale mõeldud kodu. Siin peaks eesti rahva ühismeel olema suurem kui hetkel, sest ERM-i ehituse rahastamine tähendab ühtlasi ka Eesti Vabariigi koostööd ülejäänud Euroopa Liiduga. Pole vaja mõistukõnet. Eesti Rahva Muuseum kui kompleks valmib Raadi mõisas siis, kui seda finantseerivad Euroopa Liit ja Eesti Vabariik koos. Mõlemal on raskusi. Selle vahega, et ERM-i funktsiooniks on olnud hoolitseda ka nende soome-ugri rahvaste eest, kes elavad Euroopa Liidust väljaspool.

Eesti on NATO kaudu sekkunud Kesk-Itta, Iraaki ja Afganistani. Vene Föderatsioon elab oma siseelu ja meil saab olla asja sealsete soome-ugrilaste juurde ikkagi harukorril. Samal ajal on meil klaasist õllekanne juba kindlasti rohkem kui puust õllekappasid. Maailm reprofileerub.

Arvestanud sellega, arvan küll, et lähematel aastatel on meil kaks (2) prioriteeti - Eesti Rahva Muuseumi välja-ehitamine ja Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011 (koos Turuga). Nendest saab teine teoks varemini. Teiste sõnadega, Euroopa kultuuripealinna tullakse ilma Eesti Rahva Muuseumi oma katuseta Raadil. Kui Euroopa kultuuripealinna külalised aitaksid kaasa selle heaks, et ERM-i oma kodu ikkagi võimalikult kiiresti valmiks, oleks see tohutu teene.

See oleks väga suureks tunnustuseks ka dr. Oskar Kallase elutööle.

 

Allikas: Meie Maa

Märksõnad

Olesk, Eesti Rahva Muuseum, Oskar Kallas

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing