Töötuse ravivõimalused

03.04.2009 | Ott Lumi | Sotsiaal

Tööpuudusest rääkides oleks oluline ennekõike säilitada kainet meelt. Liigne eufooria ja ootuste üleskütmine, justnagu saaks riik ettevõtjate eest töö ära teha ja ise kamaluga töökohti luua, kuulub utoopia valdkonda. Näiteks Soome üritas kurikuulsa lama ajal 1990. aastate alguses ajada vägagi aktiivset ja rahamahukat tööturupoliitikat, ometi tõusis tööpuudus paari aastaga kuus korda ja jõudis 20 protsendini.

Teisalt ei ole kindlasti kohane väita, et riik istugu käed rüpes ning vaadaku pealt, kuidas muserdus ja vaesus maad võtavad. 100 000 või enama inimese töötuks jäämine selle aasta lõpu seisuga on kindlasti rahvuslik traagika. Riik, kes seda lihtsalt pealt vaatab, on amoraalne.

Hoida nina vee peal

Lühiajalises plaanis tuleb rakendada jõuliselt ettevõtlust soodustavaid ja toetavaid meetmeid. Tuleb aidata hoida nina vee peal nendel ettevõtetel, kellel on kindlasti potentsiaali edasi tegutseda ning pürgida ka eksportturgudele, kuid kes ei pruugi kõrvaltoeta lihtsalt aastat-paari üle elada.

Teiseks ei saa püssi põõsasse visata ka välisinvesteeringute siia-meelitamise osas. Selles asjas on oluline aga muuta suhtumist ning tegutseda välisinvestorite Eestisse meelitamiseks senisest oluliselt paindlikumalt ja agressiivsemalt.

Kolmandaks, ka ümberõppeks mõeldud raha kasutamist võiks siduda ettevõtjate pingutustega töökohtade säilitamisel.

Pikemaajaliselt ja ette mõeldes on oluline, kuivõrd hästi suudame sihistada ümber-ja täiendusõppe süsteemi. Just nimelt sihistada, sest ohud möödatulistamiseks on küllalt suured. Ümberõppe osas liigub ringi küllalt palju mütoloogilist mõttemalli - ? la võtame 2000 töötut ärijuhti ja koolitame nendest keevitajad. Paraku päriselu siiski nii skemaatilisi lahendusi ei seedi.

Töö kaotanud valgekraede ehk tippspetsialistide puhul on pikaajalise töötuse risk paratamatult väga kõrge, sest kvalifikatsioonile vastav töökoht ei pruugi terendada niipea ning endise kõrgepalgalise suunamine lihttöödele jääb paraku kauniks retoorikaks, mis reaalsuses ei tööta. Järelikult on kriitilise tähtsusega küsimus, kuidas vältida just kõrge kvalifikatsiooniga töötajate moraalset ja sotsiaalset laostumist, sest uue tõusu alguses oleme ilma nende abita oluliselt nõrgemad. Selles mõttes tähtsustaks mina ümberõppe programmides just kõrge profiiliga täiendusõpet, nagu näiteks, keeleõpe ja arvutioskuste täiendamine. Lihtsalt öeldes tuleb säilitada selle segmendi moraal ja elujõulisus seniks, kuni taastub hõive nende endistes sektorites või siis vähemasti selle hetkeni, kui me juba teame, millistes valdkondades uus tõus terendab ja kelleks me neid inimesi täpselt ümber õpetame.

Ümberõppe seisukohalt on kindlasti oluline ka kasutada maksimaalselt kriisi pakutavat võimalust - suunata rohkem Eesti inimesi ettevõtlusradadele. Otsesed meetmed, mida riik seni selles suunas ette on võtnud, nagu Kredexi stardilaen, tööturuameti toetused, innovatsiooniosak vms, on vajalikud ja nendega tuleb edasi minna.

Kvaliteetsem kutseharidus

Töötuse puhul peame kainelt arvestama ka selle sotsiaalseid tagajärgi ja seda, millise sihtrühma jaoks on löögid valusaimad. Kõige teravam on noorte töötuse küsimus. Seniste kogemuste põhjal võib väita, et noorte tööpuudus ulatub kaks korda kõrgemale tööpuuduse üldtasemest. Selle sotsiaalne hind läbi kuritegevuse kasvu ja sotsiaalse võõrandumise on ühiskonna jaoks pikaajaliselt kuratlikult kallis. Kesksed lahendused peituvad haridussüsteemis. Oleme palju rääkinud kõrghariduse mittevastavusest tööturu ootustele, kuid statistikat vaadates on hoopis teravam probleem kutsekoolide lõpetanute suutmatus tööturul sobivat ametikohta leida.

Järgnevatel aastatel on riik planeerinud paisata kutseharidusasutuste nüüdisajastamiseks miljardites Europa Liidu raha. Eeldame, et see annab ka olulise tõuke kutsehariduse kvaliteedi kasvule. Kuid tasuks avalikkuses varakult diskuteerida ka radikaalsemate lahenduste üle. Võimalik, et tuleks rakendada noorte maksusoodustusi ja teha nende palkamine tööandjatele odavamaks. Kuid kaaluda tasub ka ajutiselt seda, et piirata pensionäride juurdepääsu tööjõuturule. Seda rakendavad mitmed Euroopa riigid niigi, mitte ainult kriisi tingimustes.

Töötuse ravivõimalused

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing