Lennart Meri ja innovatsioon

28.03.2009 | Peeter Olesk | Elu

Ükski riigipea pole kunagi päris üksi, aga siiski on igal neist oma isiklik profiil. Viimane võib muutudagi. Konstantin Päts alustas vilumatu lehetoimetaja ja kohaliku omavalitsuse tasemelt, ent jõudis paksu riigi põhimõtteni. Arnold Rüütel on olnud põllumees ja majandijuht, kes alates teatavast hetkest ei pidanud õigeks Moskva ees kummardada. Milline on olnud Lennart Meri profiil?

Noored ja idee

Lennart Meri ei olnud teist põlve president nagu George Walker Bush (1946) oma isa George Herbert Walker Bush`i (1924) suhtes. Ta oli teist põlve diplomaat, kes valiti presidendiks 1992 uue põhiseaduse järgi ja tagasi 1996. Oli päris selge, et iseseisvus jätkub sedamööda, kui nobedasti saavad täiskasvanuiks noored. Praeguse vabariigi algul oli Lennart Meri suurel määral see õpetaja, kelle aineks oli nn. suur poliitika. Välja arvatud pidulikud kõned, ei käinud see töö sugugi suurte sõnadega. Argipäev poliitilises köögis oli enam kui proosaline ja ma olin tunnistajaks, kui Lennart Meri astus ühte oma kantselei tuppa, olles veendunud, et seal juuakse. Ei joodud.

Lennart Meri vajas ise intellektuaalset tagalat, kuid ta lähtus ettenägelikult sellestki, et järgmised põlvkonnad vajavad seda veelgi rohkem, sest neil puudub sõja-eelse Eesti kogemus. Niisiis õpetas ta peamiselt kombeid, suupaotamist ja poliitilist ajakasutust (ei oska öelda, kui palju valdas ta malet, aga vahemaa Paul Kerese ja Lennart Meri kodude suhtes Nõmmel jääb alla kilomeetri).

Sündis Lennart Meri ajal, mil füüsikas hakati inglise keeles ütlema, et "füüsika on noorte meeste värk". Vanim asjatundja, kes võis 1920. aastate lõpul nii öelda, oli Hendrik Lorentz (1853 - 1928), Einsteini eelkäija. Nõnda võis öelda ka Max Planck (1858 - 1947), kvantteooria rajaja. Ernest Rutherford (1871 - 1937) oli otsekohese ütlemisega; tsiteeritud lause sobiks temagi suhu. Noorte meeste hulka kuulusid Lennart Meri sündides Wolfgang Pauli (1900 - 1958), Enrico Fermi (1901 - 1954), Werner Heisenberg (1901 - 1976) ja Paul Dirac (1902 - 1984).

Teadmata vähimatki Lennart Meri füüsika-alastest teadmistest, usun küll, et ta nägi praeguse nimega Tallinna Tehnikaülikooli sündi Mustamäe liivikul ja oli käinud vaatamas Helsingi tehnoloogialinnakut Espoos. Viimases on kõige tuntum "külmapealinn" ehk madalate temperatuuride füüsika uurimiskeskus, mille rajajaks oli Lennart Meri eakaaslane Olli Lounasmaa (1930 - 2002).

Mustamäel olid edasiviivateks näiteks liimvaigud (Agu Aarna, 1915 - 1989) ja gaasikromatograafid (Olaf Eisen, 1920 - 1989). Võib üsna julgesti arvata, et Lennart Meri oli näinud arvutustehnika arengut lükatist vändaga "Felixite" ja "Mercedeste" ning toasuuruste arvutite mikrokalkuraatorini mobiiltelefoni ekraanil. Niisama kindlalt saab väita, et ta oli noorena näinud mõnda traditsioonilist kristalli, aga juba eakana koges ise, kuidas käitub vedelkristall. Mis teda huvitas, oli tehnoloogiline kiirendus Eestis. See oli "Eesti Nokia" tegelik tagapõhi.

Vedur ja vagunid

Soome "Nokia" seisnes (1) tehnoloogilises konversioonis ehk tootmise ümberpööramises, (2) toodete protektsionismis vabaturu ühiskonnas, (3) erialase hariduse ja uurimistöö funktsionaalsuses küllalt kitsastes piirides ja (4) kogu protsessi riiklikus tagatuses. "Eesti Nokia" ei saa olla samasugune kui Soomes väga mitmel põhjusel. Näiteks seetõttu, et meie tingimused konversiooniks energeetikas on sootuks teistsugused kui lahe põhjakaldal. Meil tuleb oma tuumajaamadeni alles jõuda. Ka mitte seepärast, et meid on kogu aeg sunnitud elama võimalikult õhukese riigi dogma järgi.

Mis aga peaasi - meie "Nokia" ei tohi olla soomlaste dublant ega dublikaat. Meie läbilöögiriistapuu peab olema soomlaste omast efektiivsem. Niisuguse asjanduse leidmine ja tema kaitsmine patendimajanduse mõtttes ongi innovatsioon selle sõna õiges tähenduses. Vedur võib olla too asjandus ise, ent võib olla ka tööstus, mis säärast asjandust vajab. Omal ajal mõeldi nõndaviisi meie keemiatööstuse suhtes.

Kõiki insenerialasid me Eestis viljeleda ei jaksa. Samas me ei oska olla ka igaüks murdekoguja. Eduka murdekogumise eelduseks on lingvistiline pädevus, tõhusa inseneritöö põhjaks hea matemaatika, füüsika, keemia ja tehnoloogiline suutlikkus. Olles küll filoloog, tunnistan siiralt, et just need viimased neli punkti teevad mind murelikuks. Vagunitega on lihtne, nood on kõik järgnevad põlvkonnad. Otsitakse vedurit. Täpsemini öeldes, just moodsa aja vedurit, säärast, mis on ühtaegu energiasäästlik ja ikkagi suure veovõimega. Niisugune ei saa olla ehitatud pelgalt loodusega arukast ümberkäimisest, sest näiteks kasvav kask on midagi muud kui rauamaak. Veduriks saab olla tootmine ja toodang. Kui selleks on "roheline elekter" - miks mitte!

Ainult et alati on kasulikum, kui tooteid on mitu.
Sisuliselt pärandas Lennart Meri meile igavese ülesande. Olla valmis ("Hamlet", II vaatus). Ta oli 17-aastane (1946), kui seda näidendit oma isa tõlkes luges.

Lennart Meri ja innovatsioon

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing