04.06.2008 | Erki Nool | Sport
Eestis hinnatakse sportlaste saavutusi sageli meedia käitumise järgi. Kaia esmakordset pääsu suure slämmi turniiri veerandfinaali hinnatakse kindlasti, kuid teisel korral nii enam ei hinnata. Ja kui Kaia ei peaks enam veerandfinaali jõudma, hakkab ta paraku sõimata saama.
Mis puutub Kaia edukalt alanud koostöösse uue treeneriga, siis olen kogu aeg leidnud: kui sportlane tunneb paigaltammumist, tuleb muutusi teha! Kes julgeb muutusi teha, on edukas, kes ei julge, see pole. Kaia puhul tõid muutused edu.
Samas olen seda meelt, et Eestis on taustajõud liialt ülehinnatud. Unustatakse, et sporti teeb ikka sportlane ja et treeneril on vaid abistav roll! Meie sporti jälgides ei saagi kohati aru, kumb on siis tähtsam, kas sportlane või treener.
Mis puutub sportlaste otsingutesse ja treenerivahetustesse, siis on põhiküsimus emotsioonaalses klapis. Sul võib olla väga kõlava nimega treener, aga kui temaga puudub emotsionaalne klapp, ei pruugi koostööst mingit kasu tõusta. Samas võib mõni väiksema kogemuste pagasiga juhendaja anda hoopis võimsama taganttõuke.
Millegipärast mõistetakse Eestis treenerivahetust sageli hukka. Peaks hoopis arvestama, et sportlaskarjäär on lühike. Kui sportlane jääb ootama, millal treener lõpuks sinu kõrvalt õpib, siis võib ta ootama jäädagi. Tuleb teha julgeid otsuseid, nagu Kaia talvel tegi. Otsustusjulgus näitab, et sportlane on valmis.
Allikas: Eesti Päevaleht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6