Eestlaseks võib saada igaüks

25.03.2009 | Aimar Altosaar | Integratsioon, Elu

Üleilmastumine on pannud paljusid mõtlema, et etniliste rahvaste aeg võib olla ümber. On ka väidetud, et suur osa kaasaegsetest Euroopa riigirahvastest on romantismiajastu tulemus.

Mitmete Kesk- ja Ida Euroopa rahvaste 19. sajandi ajalugu on tõepoolest täis üksikasjadeni kokkulangevaid paralleelseid sündmusi - eeposed, emakeelse kirjanduse, teatri jms sünd -, kuid sellegipoolest ei saa eestlasi ja teisi tugevaid rahvaid pidada vaid mingiks mõttevoolu tuletiseks, millel on aeg mõne -ismi levides kaduda.

Rahvaste juured on sügaval ajaloos, eneseteadvuses, kultuuris, uskumustes - eestlaste puhul eriti keeles ja meeles. Kuid mitte veres ja geenides. See on üks teine levinud eksimus, et rahvast käsitletakse bioloogiliselt määratletuna. Euroopalikus kultuuritraditsioonis ei ole veresidemetel enam ammu kuigi suurt tähtsust. Etnilisuse all mõistetakse ühist keelt ja kultuuri, mis on edukamate rahvaste puhul sageli kattunud majandusliku ja poliitilise ruumiga.

Euroopa Liidu tingimustes nõrgenevad rahvastevahelised majandusruumi- ja poliitilised piirid, kuid oma kultuuri ja keele viljelemine näib muutuvat aina tähtsamaks. Isegi niivõrd, et suurematesse sulandunud rahvad on hakanud end taas leidma ning meie maailmajao etniline kaart võib 21.sajandil taas rikkamaks muutuda.

Rahvaste ristuvad huvid, mis on Euroopa varasemas ajaloos olnud tülide ja konfliktide allikaks, on tänaseks loonud kompromisside ja teieneteise huvidega arvestamise keerulise kunsti. Sellel alusel on loodud Euroopa Liit ja laiem rahvusvaheline koostöö. Tänapäeval tähendab rahvusriiklusel põhinev multietnilisus tohutut arengureservi.

Kultuur õitseb oma päriskodus

Multikultuursust on lihtsustatult esitatud kui kõigi väljastpoolt tulnud rahvaste kommete ja keelte kriitikavaba tolereerimist. Selline nihilistlik suhtumine põliste rahvaste õigustesse viib lõpuks paratamatult tolerantsi kadumisele, konfliktide ja vägivallani, nagu me ka mitmetes Lääne-Euroopa maades näeme.

Tegelikult saab eri kultuure kõige paremini hoida ikka seal, kus on nende päriskodu. Mujal on ka kõige põlisema ja kultuursema rahva esindaja külaline, kellel on võimalik valida, kas sulanduda kokku kohalikega või harrastada oma kultuuri, kuid nii, et see ei löö segamini kohalikku elu. Või siis siirduda tagasi oma kodukeskkonda.

Ülimaks on inimõigused, mis kehtivad võrdselt kõigile inimestele, sealhulgas põliselanikele, kellel on õigus üles kasvada ja elada omas keelelises ja kultuurilises keskkonnas.

Teine lugu on nende inimestega, kelle kodumaad laastab mõni punane või must diktaator ning kelle kojunaasmine ja omakultuuri viljelemine on raskendatud. Euroopa on läbi mitme sajandi olnud pelgupaigaks poliitilistele põgenikele, keda on eriti ohtralt tulnud ida poolt ning kes on siin saanud oma identiteeti säilitada.

Sellepärast meie kontinendile ilmselt tullaksegi, et just siinsetes keele- ja kultuurikeskkondades on saanud võimalikuks kõrge elatustase ja turvaline elu. Ettevaatamatu oleks seda imelist euroopalikku kooslust lõhkuda lasta või matta mujalt tulnud multikultuursuse ja pseudotolerantsi alla.

Tõmmud kaunitarid laulukaare all

Maailm avatus on suur hüve. Inimesed on vabad liikuma ja ise oma elu korraldama, see on veelgi suurem hüve. Kuid iga inimene kuulub ka mingisse etnilisse kogukonda, kas oma keele, tavade, kultuuri või usu kaudu.

Eesti on üks sajakonnast riigist maailmas, kus elav väike rahvas on suutnud luua omakeelse hariduse, kultuuri ja halduse. See on üks Euroopa imesid, et oleme suutnud end suurte ja võimsate rahvusriikide vahel täies mahus kehtestada.

Meile tähendab omariiklus ainsat võimalust oma elu korraldada nii, nagu oleme põhiseadusesse kirja pannud: riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Veresidemetest ei räägita meie põhiseaduses muud, kui et Eesti kodanikuks sünnitakse ning et kodanikuks võib ka saada.

Kui me ei lähe sünnijärgsusel ja geenidel põhineva etnilisuse lõksu, võib eestlaste tulevik alanud aastatuhandel olla pikk ja kindel. Meie rahva keel ja kultuur sisaldavad ilmselt sellist ellujäämise oskusteavet, mis on meid välja aidanud igast olukorrast.

Edaspidi võib meie keele- ka kultuuriruumi siseneda inimesi eri ilmanurkadest. Meie maale on muulasi alati tulnud ning seetõttu on meie veri hästi segatud, mis on meid muutnud leidlikuks, ettevõtlikuks ja rassitüübiliselt mitmekesiseks. Muutume veelgi mitmekesisemaks, see on kindel!

Kui eestlased veel paarisaja aasta pärast oma keelt ja kultuuri edasi viljelevad, iseenda ja kogu ilmarahva rõõmuks laulupidusid korraldavad, näeme laulukaare all kindlasti palju tõmmumaid kaunitare ja mandlisilmsemaid poisse, kui seni harjunud oleme. Kuid nad on eestlased ja laulavad eesti laulu.

Eestlaseks võib saada igaüks

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing