Raske aeg paneb võimalusi otsima

24.03.2009 | Helir-Valdor Seeder | Rahandus, Majandus, Maaelu

Üldise majandusolukorra taustal on muutunud põllumeeste olukord väga keeruliseks. Murelikult vaatavad tulevikku nii piimatootjad kui teraviljakasvatajad. Nii mõnigi küsib: millised on põllumajanduse väljavaated? Millal paraneb turu olukord?

Laenud ja liisingud vajavad maksmist. Paljudel põllumajandustootjatel on muutunud suhted pankade ja teiste koostööpartneritega keeruliseks. Kokkuostuhinnad on langenud, laenutingimused aga karmistunud - üha keerulisem on pankadest laenu ja käibekrediiti saada.

Mõõnast ülesaamiseks tuleb teha jõupingutusi. Seetõttu on põllumajandusministeerium rakendanud ja rakendamas mitmeid abinõusid, mis aitavad parandada käibevahendite kättesaadavust ning suunavad täiendavat raha tulevikuinvesteeringuteks.

Toetuste väljamakse varasemaks

Põllumajanduslike otsetoetuste puhul on põllumajandusministeeriumi eesmärk tuua nende väljamakse senisest varasemale ajale. Konkreetne instrument, millega saab leevendada käibekapitali puudust kevadtööde ajal, on loomatoetuste taotlemine eelmistest aastatest varasemal ajal ja ka varasem väljamaksmine. PRIA alustas loomakasvatustoetuse taotluste vastuvõttu tänavu mõned nädalad varem kui eelmistel aastatel ning toetuste määramiseni kavatsetakse jõuda hiljemalt maikuu lõpuks.

Eelpooltoodud võimaluse kõrval uurib põllumajandusministeerium variante nihutada varasemaks ka sügisesi pindalatoetusi.

Investeeringutele ja alustavatele põllumeestele raha juurde

Kahel viimasel aastal (2007-2008) on MAKi meetmete 1.4.1 ja 1.4.2 (investeeringud põllumajandustootmise arendamiseks) raames makstud toetust välja

519,2 miljonit krooni. Aga põllumajandussektoris püsib jätkuvalt vajadus tootmist moderniseerida ning efektiivsemaks muuta.

2008. aastal taotluse esitanute majanduslik seis lubab neil äriplaanis kavandatud investeeringud loodetud mahus ellu viia. Järgnevatel aastatel ettevõtete investeeringuvõime tõenäoliselt väheneb. Seetõttu on ministeeriumil kavas suurendada põllumajandusliku tootmise ja muu maaettevõtluse elavdamiseks ning tegusate projektide finantseerimiseks 2008. aasta toetuste kasutamata jääki ja 2013. aastaks planeeritud eelarvet. Seega planeerime rahastada valdava osa nõuetele vastavatest ja majanduslikult elujõulistest äriplaanidest, seda nii väiksematele põllumajandusettevõtetele suunatud investeeringute kui ka loomakasvatusehitiste ehitamise ja rekonstrueerimise projektide puhul.

Oluliseks sammuks on ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuseks mõeldud vahendite kahekordistamine. Usume, et need, kes on praeguses raskes olukorras valmis alustama põllumajandustootmisega, on tõsised tegijad, kellest sõltub meie põllumajanduse tulevik.

Põllumajandusinvesteeringute kõrval on väga oluline leida lisavahendeid ka muu maaettevõtluse mitmekesistamiseks. Seega suuname täiendavaid vahendeid ka sellele programmile, kus praegu on PRIA menetlemas just suuremate projektide taotlusi.

Toetuste rahvuslik juurdemakse

Erinevate investeeringutoetuste kasutamine eeldab omafinantseerimise võimet. Seetõttu on väga oluline toetuste rahvusliku juurdemakse top-upi olemasolu.

Paraku süvenes mullu pead tõstnud majandussurutis aasta alguseks veelgi ning 2009. aasta riigieelarve tuli ümber vaadata. Kärbetest ei pääsenud ükski valdkond. Nii puudutas see ka põllumajandust ning top-upi kärbe moodustas 100 miljoni krooni.

Ei ole saladus, et kärpimise hakul oli laual taotlus kahandada top-up sootuks nullini ning seda hoolimata tõigast, et käesoleva aasta eelarvet koostades seda juba kärbiti.

Õnneks suutsime sellise olukorra välistada. Top-upi vähendamise viime ellu niimoodi, et see ei moodustaks olulist osa ühegi valdkonna toetusest, vaid jaotuks ühtlaselt tervele põllumajandussektorile. Nii on kärbe solidaarne ning selle mõju konkreetsele valdkonnale väiksem.

Abiks on Euroopa Liidu ja siseriiklikud toetused ning MES

Erinevalt teistest majandusharudest reguleerib põllumajandust Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega kaasnevad ühenduse toetused, mis 2009. aastal ei vähene.

Kui enamikku riigieelarvest rahastatavaid eluvaldkondi kärbiti 5-10%, siis selle taustal ei tohiks põllumajandustoetuste kärpimine vähem kui 3% olla ülekohtune.

Positiivne on seegi, et eelmise aastaga samale tasemele jäävad ka kõik Eesti siseriiklikud toetused.

Nii krediidigarantiide kui ka käibelaenude kättesaadavuse parandamiseks teeb põllumajandusministeerium koostööd Maaelu Edendamise Sihtasutusega.

Nii oleme kootöös MESiga leidnud 100 miljonit krooni täiendavat laenuraha, mida saab kasutada just kevadtööde tegemiseks. Samuti on MES eraldanud lisavahendeid põllumeeste kohustuste tagamiseks.

Euroopa Komisjon tuli piimatootjatele appi

Olukorra stabiliseerimiseks piimandussektoris on astunud samme ka Euroopa Komisjon.

Taastatud on eksporditoetused piimatoodetele ja käivitatud sekkumiskokkuost. Need meetmed peaksid turgu stabiliseerima.

Vananenud tehnika ja üleinvesteerimine maksab kätte

Praegu leidub põllumehi, kes püüavad meeleheitlikult vananenud tehnika ja madalate produktiivsusnäitajatega või siis liiga optimistlikult investeerides ja suuri laenukoormusi enda kanda võttes ots-otsaga kokku tulla. Aga leidub ka neid, kes on kogunud varusid ning arvestanud uude tootmistehnikasse investeerides võimalike tagasilöökidega. Meie kõigi huvides on see, et majanduslikult rasked ajad üle elaksime. Nii säilitame oma tootmispotentsiaali ja ekspordivõime tulevaseks majanduslikuks tõusuks.

Põllumajanduses ei saa teha pikemaid järeldusi lühiajaliste turukõikumiste valguses. Oleme veendunud, et põllumajandussektor on Eestis jätkusuutlik.

Raske aeg paneb võimalusi otsima

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing